Laanesõnajalg

Otsi liike

Otsi
Generic filters

Filtreeri tähestiku järgi

Laanesõnajalg

Laanesõnajalg (Matteucciavaid kahest liigist koosnev sõnajalgade perekond imaraliste (Polypodiaceae) sugukonnast. Levinud Euroopas, Ida-Aasias ja Põhja-Ameerikas. Lehed on dimorfsed, steriilsed lehed pikemad, lehtrina, suvehaljad. Fertiilsed lehed väiksemad, jäigemad, steriilsete lehtede keskel, talvituvad.

Harilik laanesõnajalg (M. struthiopteris) on üks meie kõige tuntuimatest sõnajalgadest, eelkõige just ilutaimena koduaiast või kalmistult, vähem loodusest, kus ta kasvab varjukates niisketes leht- ja okaspuumetsades ning veekogude kallastel. On levinud Euroopas, Ida-Aasias ja Põhja-Ameerikas. Taime steriilsed lehed on lehtrina, kaldu ning tipust veidi kaarduvad, kuni 1,5 m pikad, suvehaljad. Leheroots väga lühike, 10-20 cm pikkune, rohekas, alusel mustjaspruun; pruunide, sageli ebamääraselt mustjastriibuliste sõkalsoomustega kaetud. Lehelaba on 15-35 cm lai, teritunud tipuga, rohtjas ja heleroheline. Fertiilsed lehed püstised, kuni 60 cm pikad, lineaalsüstjad, lihtsulgjad; noorelt oliivrohelised, hiljem pruunid. Harilik laanesõnajalg sobib suurematesse aedadesse ja parkidesse, nii ühekaupa kui ka kogumitena. Paistab suvel silma oma tõeliselt uhke ja suursuguse lehtedelehtri ning talvel omapäraste fertiilsete lehtede kimbuga. Hariliku laanesõnajala populaarsus põhineb uskumatul võimel kasvada mistahes aiamullal. Taim kasvab isegi päikeselistes kohtades, kuis siis jääb kasv madalaks ning lehed närbuvad kiiresti. Kuid kõige paremini kasvab siiski sõnajalgadele omaselt parasniiskes kuni niiskes mullas, varjulises kuni poolvarjulises kasvukohas. Paljundatakse eostega, risoomivõsunditega või risoomivõsundi pistikutega.

Ida-laanesõnajalg (M. orientalis) on Eestis haruldane. Kasvab Ida-Himaalajas, Lääne-Hiinas ja Jaapanis varjulistes ja niisketes metsades. Ida-laanesõnajalale on iseloomulik mustjas ja püstine risoom, mis ulatub maapinnale, ilma maa-aluste võsunditeta. Steriilsed lehed hõreda lehtri või kimbuna, kaldu, kaarduvad või rõhtsalt hoidvate lehtedega, 50-100 cm pikad. Leheroots on 20-50 cm pikk, kaetud helepruunide sõkalsoomustega. Fertiilsed lehed ilmuvad hiljem, need on püstised, kuni 70 cm pikad, lihtsulgjad. Lehelaba on munajaselliptiline kuni kolmnurkne, 30-50 cm pikka ja umbes 30 cm lai, lihtsulgjas. Ida-laanesõnajalg kasvab hästi varjulises kuni poolvarjulises, huumusrikkas, niiske kuni parasniiske mullaga kasvukohas. Paljundatakse eostega.