Kuldlakk

Kuldlakk (Erysimum syn.Cheiranthus) on levkoid meenutav mitmeaastaste rohttaimede ja poolpõõsaste taimeperekond ristõieliste (Brassicaceae) sugukonnast. Perekonda kuulub umbes 10 erinevat liiki , mis looduslikult on peamiselt levinud Vahemeremaades ja Himaalajas. Õied on sametised, lõhnavad, harilikult kollased, oranzhid või pruunikad, vili kõder. Vahemeremailt pärit harilikku kuldlakka (E. cheiri) ja selle rohkearvulisi erksavärviliste (ka täidisõitega) õitega sorte kasvatatakse eriti Lääne–Euroopas kevadiste peenralilledena. Eestis kasvatatakse kaheaastase taimena, suhteliselt harva, peamiselt potilillena lõikelillede saamiseks. Seemned võib külvata taimede ettekasvatamiseks mais, juunis ja juulis. Seemned idanevad 18°C juures 8–14 päeva. Pikeeritakse või harvendatakse vahedega 5×5 cm. Taimed istutatakse kasvukohale septembris. Kui pinnas on külmunud, asetatakse taimede kasvukohale peale talvekate, milleks võib kasutada puulehti, turvast, kuuseoksi, lehtpuu laastu või muud käepärast materjali. Talvekate eemaldatakse kevadel, kui päevane õhutemperatuur on püsivalt üle null kraadi. Kuldlakk õitseb istutusele järgneva aasta kevadel. Õied on lõhnavad. Taim eelistab kasvamiseks päikeselist, vett hästi läbilaskva ning viljaka pinnasega kasvukohta. Parim vahekaugus taimede vahel on umbes 20 cm. Sobib suurepäraselt koos kasvama lõosilmaga.