Helmikas

Helmikas (Melica) kuulub sugukonda kõrrelised (Poaceae). Helmikaliike tuntakse põhjapoolkeral kokku 70, neist Euroopas kasvab kümmekond ja Eesti looduses kaks: longus helmikas (M.  nutans) ja ripsmeline helmikas (M. ciliata) Need pilkupüüdvad dekoratiivkõrrelised vajavad vett läbilaskvat niiskust hoidvat pinnast päikselises või poolvarjulises kohas. “Helmikas” sai taime nimeks ilmselt seepärast, et õisikut moodustavad pähikud on veidi helmekujulised. Tagasilõikus teha hilissügisel või kevadel enne kasvuperioodi algust. Paljundada saab hõlpsasti seemnetega, mis külvatakse kasvukohale suvel või ettekasvatamiseks külvikasti kevadel ja siis noored taimed suve lõpus kasvukohale. Lihtsam viis paljundamiseks on puhmiku jagamise teel.

Longus helmikas (M. nutans) kasvab kogu maal leht- ja segametsades ning puisniitudel moodustades hõreda puhmiku, kust kerkivad kaarduvad kõrred ümmarguste, longus tähkõisikutega. Longus helmika tunneb looduses hästi ära just tema õisiku järgi. Longus helmika õisik pole püstine, vaid on õrn ja peenike ning seetõttu tugevalt kaardunud. Nimi “longus” tuleb aga sellest, et õisikus olevad pähikud on longus. Nad asetsevad suhteliselt hõredalt ja saavad seetõttu hõlpsasti õisiku ühele küljele longu vajuda. Nii “kurba noruspäist” õisikut meie teistel kõrrelistel pole.  Sobib puude ja põõsaste alla metsa- ja rodoaia poolvarjulistesse või varjulistesse kohtadesse, aga samuti varjulisele kalju- ja kiviktaimla nõlvale.

Kõrge helmikas (M. altissima) kasvab umbes meetri kõrguseks tihedaks puhmikuks. Õisikud on tihedad tähkjad. Sobib kõrvuti kerakellukate, ogaputkede ja missuuri kuningakeppidega. Õisikuid võib kuivatada ja kasutada kuivlilleseadetes. Sort ’Atropurpurea’ – 60…100 cm kõrge atraktiivsete purpurpunaste õisikutega juunis-augustis, annab isekülvi, ilus suurema grupina.

Ripsmeline helmikas (M. ciliata) on kiirekasvuline Euroopa ja Aasia päritolu kõrreline. Hõre puhmik kasvab kuni 60 cm kõrguseks. Lehed hallikarohelised. Õitseb mais-juunis pilkupüüdvate karvaste õisikutega, mis valmides värvuvad õlgkollaseks. Pärast õitsemist võib õisikuvarred maha lõigata, siis õitseb sügisel teist korda. Armastab kuiva päikselist kasvukohta. Annab edukalt isekülvi. Sobib kasvatada suurema grupina järsu nõlva ja kalda haljastamisel.