Füüsal

Füüsal (Physalis) on liigirohke taimeperekond, kuhu kuulub üle 100 liigi ühe- või mitmeaastaseid rohttaimi maavitsaliste (Solanaceae) sugukonnast, mille esindajad pärinevad looduslikult põhiliselt Kesk-Ameerikast või Põhja-Ameerika lõunaosast. Enamus liike eelistab sooja kliimat, kuid mõned liigid, näiteks harilik füüsal (Physalis alkegengi) talvitub hästi ka Eesti kliimas. Füüsalid kasvavad 0,4-3 meetri kõrguseks. Füüsalite viljad sarnanevad tomatile, kuid on ümbritsetud paberja “laternaga”, mis viljade valmides avanevad. Vars on tavaliselt hästi harunev.

Harilik füüsal (P. alkekengi) kasvab looduslikult Kesk- ja Lõuna-Euroopas. Tuntud ka kui juudikirss, mida meie aedades mõnel pool põhiliselt ilutaimena viljeletakse.

Ilutaimena kasvatatakse meil sageli ka jaapani füüsalit (P. franchetti), mida jaapani või hiina laternaks kutsutakse. See on külmakindel püsik ja väga dekoratiivne oma oranzpunaste laternataoliste õietuppede tõttu nii sügisel aias, kui ka kuivatatult toas. Füüsalit kasvatatakse meie kliimaoludes nii nagu tomatitki, istikute ettekasvatamise teel. Külgvõsusid nagu tomatil ei kärbita ja taimel lastakse kasvada vabalt. Seemned võib külvata taimede ettekasvatamiseks veebruaris – märtsis, kuid võib külvata mais juunis ka otse kasvukohale. Parim temperatuur seemnete idanemiseks on vahemikus 15 – 18ºC. Ettekasvatatud taimed istutatakse kasvukohale augusti lõpul – septembris. Taim õitseb ning tema oranzikad viljad ilmuvad järgmisel kasvuaastal. Poodides on kevadeti müügil ka jaapani laterna risoome. Kui valite istutusmaterjaliks risoomi või juurepuhma osa, võite saavutada õitsemise juba istutusaastal.

Mehhiko füüsal (P. ixocarpa), mida ka mehhiko tomatiks või tomatilloks hüütakse, on Eesti kliimas viljeledes üheaastane tugevalt harunenud varrega taim, mis kasvab isegi kuni 1 m kõrguseks. Vili on 3 – 8 grammi kaaluv paljuseemneline mari, mis väliselt meenutab tomatit, kuid on kaetud nahkja kotiga. Oma kodumaal Mehhikos ja Lõuna-Ameerikas kasvatatakse teda toiduviljana. Mehhiko füüsali viljad sobivad konserveerimiseks, püree, salatite ja muu toidu valmistamiseks. Toorelt nad eriti maitsvad ei ole. Ühel mehhiko füüsali taimel võib heade kasvutingimuste korral areneda kuni 200 vilja. Valminud viljad varisevad kergesti ning neid võibki korjata maapinnalt, sest varisenud viljad on täiesti küpsed. Poolvalminult koristatud viljad võivad 1 – 4ºC juures säilida mitu kuud.

Maasikfüüsal (P. pubescens), mida tuntakse ka maasikatomati või rosinafüüsali nime all, on tunduvalt nõrgema kasvuga, kui mehhiko füüsal. Valminult on maasikfüüsali viljad magusad, meenutavad lõhna ja maitse poolest metsmaasikat. Viljadest saab üsna omapärase maitsega keedist. Neist võib valmistada ka kompotti, neid võib kuivatada ning kasutada hiljem sarnaselt rosinatele. Maasikfüüsali küpsed viljad on üsna maitsvad ka toorelt. Enne tarvitamist tuleb füüsali viljadelt eemaldada viljatupp ja pesta vilju kuuma veega, et eemaldada ebameeldiva lõhna ning kibeda kõrvalmaitsega vahataolised ained, millega vilja pind on kaetud.