Deutsia

Deutsia (Deutzia) on heitlehiste kuni igihaljaste taimede perekond hortensialiste sugukonnast. Perekonda kuulub ligemale 60 erinevat liiki peamiselt põõsastaimi, millest enamik on looduslikult levinud Aasia ja Ameerika parasvöötmes. Lähedane jasmiinile. Kõige enam on iluaianduses kasutamist leidnud heitlehised kevadel õitsevad deutsia liigid. Neil on ovaalsed kuni odajad vastakad paarislehed, sageli hambulise servaga. Õied on enamasti väikesed tähekujulised, 5 kroonlehega, mis on kas valged, kreemikad või roosakad. Oksad on pikad ja sirged nagu jasmiinidel meenutades pilliroo varsi. Kasvukohaks aias tuleks valida tugevate tuulte eest kaitstud, kuid päikesele avatud ja viljaka ning huumusrikka mullaga paik. Pärast õitsemist võib teha deutsia põõsastele harvenduslõikust ning tagasihoidlikku kärpimist.

Kare deutsia (Deutzia scabra) pärineb Hiinast ja Jaapanist, kasvab areaalis kuni 3 m kõrguseks ning 2 m laiuseks põõsaks. Pikkadel kaardus võrsetel paiknevad tumerohelised karedad lehed. Valged kuni roosakad kellukesekujulised meelõhnalised õied moodustavad silinderjaid tipmisi pööriseid. Õied puhkevad enamasti suve algul. Harvendada, kärpida ja eemaldada närbunud õisikud tuleks kohe pärast õitsemist. Kasvukohana eelistab viljaka pinnasega sooja kohta, mis oleks talvetuulte eest kaitstud. Kare deutsia sobib suurepäraselt kasutamiseks linnaaedades, sest talub hästi saastet. Võib kasvatada üksikpõõsana või suuremate, kuid miks mitte ka väiksemate rühmadena. Paljundada saab suvel poolpuitunud pistikutega, kuid võimalik on ka seemnete abil. Eestis kasvatatakse tavaliselt kahte – kolme sorti, millest tuntuim on ‘Codsall Pink’. Munaja kasvukujuga püstiste võrsetega kiirekasvuline põõsas. Külm võib kahjustada tema puitumata võrseid, mistõttu vajab sooja kasvukohta või talvekatet. Soodsate tingimuste korral võib Eesti oludes saavutada kuni 2,5 meetrise kõrguse. Talub külmakraade -20 – -30 kraadi. ’Plena’ on laiuva kasvuga kaarduvate võrsetega põõsas. Roosakasvalgete täidisõite ja hallikasrohelise tiheda lehestikuga, viljaka mullaga kasvukohale sobiv taim. Talub hästi linnatingimusi. ’Pride of Rochester’ on rikkalikult kauneid täidisõisi pakkuv sort. Võib Eesti oludes soodaste kasvutingimuste korral kasvada kuni 2 m kõrguseks. Kare deutsia väärib haljastajate poolt senisest rohkem tähelepanu, sobides kasvatamiseks eelkõige linnade eraaedades.

Kaunis deutsia (Deutzia gracilis) on laiuva kasvuga Jaapanist pärinev liik, mis areaalis saavutab kasvukõrguseks kuni 1,8 m ja olles ühtlasi ka sama lai. Sihvakad püstised võrsed on elegantselt kaarduvate otstega. Eestis on laialdasemalt kasvatatud sorti ’Nikko’, mis on ilusate kaarjate okstega aeglasekasvuline laiuv põõsas. Valged lihtõied paiknevad püstistes õisikutes. Harvendada, kärpida ja eemaldada närbunud õisikud kohe pärast õitsemist. Sobib kasvatamiseks üksikpõõsana või rühmana, talub hästi linnatingimusi. Paljundatakse seemnete, pistikute ja pistokstega suvel. Külm võib kahjustada puitumata võrseid, mistõttu vajab sooja kasvukohta või talvekatet. Külmakärbetest paraneb suhteliselt hästi.

Tore deutsia (Deutzia X magnifica) on täkilise deutsia (D.crenata) ja pikalehise deutsia (D.longifolia) hübriid, mis kasvab tugeva püstise põõsana. Taimel on ovaalsed kuni piklikud kaunid sakilise servaga lehed, mis altpoolt on hallikad ja viltjad. Suve algul puhkevad valged liht- või täidisõied, mis paiknevad tihedates pööristes. Eesti oludes sobib paremini kasvatamiseks saartel ja Lääne Eestis. Võib esineda külmakärpeid, mistõttu vajab sooja, talvetuulte eest kaitstud kasvukohta ja pakaselistel talvedel ka katet. Soodsate kasvutingimuste korral võib saavutada umbes 1,5 meetrise kõrguse.

Roosa deutsia (Deutzia X rosea) on saadud kauni deutsia (D.gracilis) ja purpurse deutsia (D.purpurascens) ristamisel. Tuntumad on valgete tihkete lühikestes pööristes paiknevate õitega sort ’Camapnulata’ ja kahvaturoosade õitega sort ’Carminea’.

Südametemurdja deutsia

10. mai 2009 Maaleht

Rein Sander

Õitsev deutsia on põõsas, mida peab kindlasti nägema. Ja siis ei saa süda enne rahu, kui ta õitseb ka teie aias.

See aed peab aga olema linnas, kus on soojem mikrokliima, või mere ääres, kus talved mahedamad, sest kõik deutsialiigid on meil natuke külmaõrnad. Kõige vastupidavam on hübriidne prantsuse deutsia (Deutzia x lemoinei), kõige kenam aga kare deutsia (D. scabra).

Ka kare deutsia on meil üsna külmakindel. Ilusad on tema täidisõielised sordid: puhasvalgete õitega ‘Candissima’, roosaõieline ‘Rosea’ ja valgete, väljastpoolt karmiinpunaste kroonlehtedega ‘Plena’. Praegu on puukoolides saada ka uuemaid hübriidseid deutsiasorte, nende külmakindlust näitab mõni karmim talv.

Kare deutsia kasvab umbes 1,5 m kõrguseks ja hakkab õitsema teisel-kolmandal aastal pärast istutamist. Ta tahab kindlasti päikesepaistelist ning sooja kasvukohta. Põõsas lepib tavalise aiamullaga, kuid peotäis väetist kevadel ja turbamultš teevad ainult head. Vanemaid põõsaid tuleb aeg-ajalt harvendada nagu arooniatki.

Mõnel karmil talvel külmub deutsia lumepiirini, kuid kasvatab kiiresti noored võrsed. Kui kellelgi juhtub aias olema mõni külmakindlam vorm, siis tasub teda kindlasti paljundada. Kõige lihtsam on seda teha haljaspistikutega, ka sorte paljundatakse nõnda.

Deutsia on hea juurduja. Kui aias on kerge liivakas muld, siis võite pistoksad torgata otse peenrasse. Kindlam on aga segada kerge õhurikas ning vett siduv juurdumissegu neutraalsest turbast ja jämedast liivast.

Segu pange suuremasse potti. See kaevake maa sisse, et ta külgedelt ei kuumeneks ega kuivaks. Pistikud torgake anumasse natuke kaldu ja nõnda, et lehed omavahel kokku ei puutuks. Lehelabad võite enne veidi lühemaks kärpida, et neist vähem vett aurustuks. Kastke pott hästi läbi.

Nii juurdumissegu kui ka õhk pistikute ümber peab olema niiske. Sobiva kasvukeskkonna saamiseks võtke suurem (5-10 l) mineraalveepudel, lõigake kaelaosa maha, asetage pudel põhi ülespoole potile ja oletegi saanud odava minikasvuhoone. Varjulises kohas püsivad õhk ja muld pudeli all niiske, iga päev ei pea kastma ega piserdama.