Astilbe

Astilbe (Astilbe) madala juurestikuga ja puituva risoomiga mitmeaastaste rohttaimede perekond kivirikuliste (Saxifragaceae) sugukonnast. Astilbesid on kokku u 30 – 35 liiki, mis looduslikult on levinud Kesk- ja Ida-Aasias, sh Jaapanis ja Põhja-Ameerikas. Lehed on vahelduvad, tavaliselt kaheli- või kolmeli-sulgjagused, hambulise või saagja servaga, juurmised lehed pikarootsulised. Õied on väikesed, värvuselt valged, roosad, lillad või punakad ja paiknevad tipmises püstises külgharudega õisikus.

Astilbed on külmakindlad püsikud, mis eelistavad poolvarjulist, parasniisket ning huumusrikka pinnasega kasvukohta. Võib kasvatada ka täisvarjulisel või täispäikeselisel kohal, kui pinnas on niiske, sest astilbed ei talu läbikuivamist. Astilbed on kenad rühmadena püsilillepeenardes, kus võiks kõrvuti kasvatada mitut erinevat värvi sorti. Hästi sobivad nad veekogude äärde. Murus kasvatamisel võib tekkida raskusi umbrohtudest puhastamisega, sest nt orasheina risoom kipub astilbe omaga hästi läbi põimuma, kust on teda praktiliselt võimatu kätte saada. Lõikelillena on astilbed ilusad, kuid vähepüsivad. Õisikud sobivad kuivatamiseks.

Astilbet on mugav paljundada jagamise teel. Selleks tuleb puhmas välja kaevata ja puitunud risoom terava noaga tükeldada nii, et iga risoomi tüki külge jääks vähemalt üks pung. Jagamist võib teha kevadel, mai algul, või ka augusti lõpus. Astilbede istutamisel peaks vahekauguseks jääma umbes 40 – 50 cm. Mõnede aastate möödudes, kui puhmad on tihedalt kokku kasvanud, tuleks astilbed jälle välja kaevata, väiksemaks tükeldada ning uuesti parajate vahedega maha istutada. Põuasel suvel vajab astilbe rikkalikku kastmist. Parimaks lisatoitainete andmise viisiks on orgaanilise väetisega multšimine. Soodsate kasvutingimuste ja hea hooldamise korral võib astilbe 10 või enam aastat kasvada samal kohal.

Arendsi astilbe (Astilbe arendsii) nime alla on ühendatud saksa aedniku G. Asrendsi poolt 20. sajandi algul aretatud sordid, mis on saadud mitmete liikide ristamisel. Neil on enamasti tumerohelised pealt läikivad lehed ja õied on koondunud pikkadesse kobarjatesse külgharudega õisikutesse. Sordid erinevad üksteisest peamiselt õite värvi, puhma kõrguse ja õitseaja poolest. Sordid: ‘Amethyst’ – kõrgus ulatub 80…100 cm-ni ja lillakasroosad õied on koondunud kuni ca 30…40 cm pikkustesse nö avatud õisikutesse. Õitseb juuli-august (nö keskvarajane õitseja).; ‘Brautschleier’ –75…80 cm kõrge, õitseb juuli – august, on lumivalgete kohevate õisikutega; ‘Weisse Gloria’ – kreemikasvalgete õite ja 25…30 cm pikkuste tihedate õisikutega keskvarajane sort, mille  puhma kõrgus ulatub 70…80 cm;’Diamant’ – lumivalgete 25…30 cm pikkuste saledate õisikutega, õitseb alates juuni teisest poolest ja puhma kõrgus ulatub 70…80 cm; ‘Fanal’ – varajane õitseja (juuni-juuli),  tumepunaste õite ja pronksjate lehtedega , puhma kõrgus jääb 50…60 cm vahele ja õisiku pikkus 20…25 cm; ‘Granat’ – helepunaste 35…45 cm pikkuste tihedate õiskute ning tumerohelise lehestikuga keskvarajane sort, mille puhma kõrgus ulatub 90…100 cm; ‘Hyazinth’ – sirelilillade 30…40 cm pikkuste tihedate õisikutega keskvarajane sort, mille kõrgus ulatub 95…100 cm; ‘Flamingo’ – roosade õite, harali laiuva õisikuga keskvarajane sort, mille kõrgus ulatub 50 cm; ‘Erica’ – helkiv lõheroosade 30…35 cm pikkuste õisikutega kuivusele võrdlemisi vastupidav keskvarajane sort, mille kõrgus ulatub 75…80 cm; ‘Gloria Purpurea’ – purpurroosade õite ja heleroheliste lehtedega keskvarajane õitseja, kelle kõrgus ulatub 60 cm; ‘Amerika’– heleroosade õitega kuni 50 cm kõrgune keskvarajase õitseajaga sort; ‘Bumalda’ – kreemvalgete õisikutega varajane õitseja (juuni-juuli), puhma kõrgus kuni 40 cm; ‘Rhytm and Blues’ – puhasroosade õite ja tumerohelise lehestikuga juulis-augustis õitsev kuni 70 cm kõrguseks kasvav sort; ‘Rock and Roll’ – kreemjasvalgete õite, laiuvate õisikute ja tumeroheliste kuni pronksjate lehtedega juulis-augustis õitsev kuni 60 cm kõrgune sort; ‘Snowdrift’ –  puhasvalgete õisikute ja heleroheliste lehtedega juulis-augustis õitsev kuni 60 cm kõrguseks kasvav sort, mis sobib ka lõikelilleks; ‘Venus’ – säravroosade 25…30 cm pikkuste õisikutega kuni 100cm kõrguseks kasvav keskvarajane sort; ‘Sister Theresa’ – pikkade lõheroosade lõhnavate õisikutega kuni 60 cm kõrgune juulis augustis õitsev sort.

Hiina astilbele (Astilbe Chinensis) on iseloomulik tugev pruunikas roomav risoom, paljad või hõredakarvased varred ja kahelisulgjad väikeste roostevärvi karvakestega kaetud pealt läikivad lehed. Õied on roosakaslillad lillakate tolmukaniitidega ja asetsevad väga lühikestel karvastel raagudel kuni 30 cm pikkuses hõredas õisikus. Õitseb augustis septembris (hiline õitseja) ja kõrgus on 80…100 cm. Sordid erinevad liigist ja üksteisest eelkõige kõrguse poolest ja ka lehtede ning õite värvuse poolest. Sordid: ‘Pumila’ – (mõnikord antud ka varieteedina ja isegi davidi astilbe sordi ja/või varieteedina) on pinnakattetaimena kasutatav kiiresti paljunev väikeste maapinnalähedal laiuvate lehtedega kuni 25 cm kõrgune puhmas, mis õitseb augustis-septembris lillakasroosade täidisõitega, mis on koondunud kuni 20 cm pikkustesse  õisikutesse; ‘Heart and Soul’ – tumeroosa püramiidja õisikuga kuni 40 cm kõrguseks kasvav juulis augustis õitsev sort; ‘Superba’ – purpurroosade õitega kuni 95 cm kõrguseks kasvav hiline õitseja; ‘Vision in Pink’ – uus keskvarajane sort roosade õitega, mis on koondunud kaharatesse õisikutesse. Taim talub kuivust ja puhma kõrgus ulatub 80 cm; ‘Vision in Red’ – kuni 75 cm kõrguseks kasvav tumepunaste õisikute, punaste varte ja tumeroheliste kuni pronksjate lehtedega keskvarajase õitseajaga sort.

Davidi astilbe (Astilbe davidii) on hiina astilbe varieteet (A. chinensis var. davidii), mida iseloomustavad väikesed pronksjad lehed ja püstised saledad õisikud purpurroosade õitega. Puhma kõrgus ulatub kuni 200 cm.

Jaapani astilbe (Astilbe japonica)  sorte iseloomustab läikiv lehestik ja laiuvad õisikud., puhma kõrgus jääb 50…100 cm vahele. Sordid: ‘Bonn’ – roosade kohevate õisikutega kuni 60 cm kõrgune varajane õitseja; ‘Deutschland’ – kuni 55 cm kõrguseks kasvav puhasvalgete õite ja erkroheliste lehtedega üks varajasemaid  õitsejaid (juuni – juuli); ‘Düsseldorf’ – kuni 50 cm kõrgune tumeroosade õitega juulis augustis õitsev sort; ‘Europa’ – roheliste lehtede roosade tihedate õisikutega kuni 60 cm kõrgune väga varajane (õitseb alates juunist) sort, mis on väga õierikas ja hea lõikelill; ‘Köln’ – tumeroheliste kuni pronksjate lehtede ning tumeroosade õitega juulis-augustis õitsev kuni 60 cm kõrgune puhmastaim; ‘Peach Blossom’ (syn ‘Drayton Glory’) – heleroosade kompaktsete õisikute ja heleroheliste lehtedega juunis- juulis õitsev kuni 55 cm kõrgune sort; ‘Red Sentinel’ – tume karmiinpunaste õite ja tumerohelise kahara lehestikuga 55…75 cm kõrgune juulis augustis õitsev sort; ‘Rheinland’ – roosade kompaktsete õisikute ja roheliste lehtedega alates juulist õitsev õiekas kuni 50…60 cm kõrgune sort; ‘Montgomery’ – tumepunaste õisikute ja tumerohelise lehestikuga juulis-augustis õitsev sort, mille lehed hilissuvel peale õitsemist pronksjaks värvuvad. Puhma kõrgus ulatub 60…70 cm.

Lihtlehine astilbe (Astilbe simplicifolia) sordid on enamasti 30…50 cm kõrgused, kaheli-sulgjate lehtedega, mille lehekesed on enamasti väikesed ja munajad. Sarnanevad mäestikutaimedele. Sordid: ‘Hennie Graafland’ – õrnroosade püstiste õisikute ja säbrulise tumerohelise lehestikuga kuni 45 cm kõrgune hilissuvine õitseja; ‘Sprite’ – beebiroosade õitega, mis on koondunud sulge meenutavasse õisikusse tumerohelise säbrulise lehestiku kohal. Juulis augustis õitseva puhma kõrgus ulatub 30…45 cm ; ‘White Sensation’ – kannab sünonüümina nime ‘White Sprite’  ja sarnaneb kõiges ‘Sprite’ –iga, ainult õied on valged.

Thunbergi astilbe (Astilbe thunbergii) ja tema sordid sarnanevad lihtlehisele astilbele, kuid on neist märgatavalt kõrgemad: 50…120 cm. Tuntumad: ‘Professor van der Wielen’ – püstiste, kuid tipust rippuvate valgete õisikute ja rohuroheliste lehtedega juulis augustis õitsev kuni 120 cm kõrgune puhmas; ‘Straussenfeder’, sünonüümina ka ‘Ostrich Plume’ – noorelt pronksjate, hiljem tumeroheliste lehtede ja lõheroosade õitega, mis on koondunud pisut rippuvatesse õisikutesse, tüüpiliselt augustis õitsev 75…90 cm kõrgune sort.

Teised sordid (nn aedastilbe sordid): ‘Maggie Daley’ – ca 70 cm kõrgune õiterikas sort, millel on purpursed lõhnavad õisikud tumerohelise lehestiku taustal. Õitseb juulis augustis; ‘Younique Carmine’ – redisepunaste tihkete õisikute ja pronksja lehestikuga rohke õitseja. Õitseb juulis augustis ja puhma kõrgus on 40…50 cm; ‘Younique Lilac’ – purpursete õisikute ja tumerohelise lehestikuga ning puhma kõrgus jääb 45…55 cm vahele; ‘Younique Silvery Pink’ – erineb eelmisest vaid hõbedaselt läikivate roosade õisikute poolest; ‘Color Flash Lime’ – pehmeroosa õisiku ja suve jooksul värvi muutva lehestikuga: kollasest laimiroheliseni ja erineda võivad värvuselt ka lehe eri osad (äär tumedam, keskelt heledam). Õitseb juuli lõpust ja enamasti augustis ning puhma kõrgus ulatub 70 cm.