Aeduba

Aeduba (Phaseolus) on taimeperekond liblikõieliste (Fabaceae) sugukonnast. Üle 20 liigi kasvab peamiselt troopikas ja lähistroopikas. Harilik aeduba ehk türgi uba (P. vulgaris) on pärast Ameerika avastamist saanud toidu- ja ka söödataimeks kogu maailmas. Eestis kasvatatakse köögiviljana pika (kuni 4 m) väänduva varrega latt-aeduba ja toestamata kasvavat põõsas-aeduba (kõrgus 20-30 cm). Kogutakse harilikult valmimata kaunu, mis sisaldavad rohkesti vitamiine (C,A,B) ja valku kuni 6%. Lehed on kolmetised, kuni 10 cm pikad, kaunad harilikult siledapinnalised, kasvavad 20 kuni 50 cm pikaks. Kaunades paiknevad seemed ehk oad, mis on kujult piklikud, vahel lamedad või silinderjad, värvuselt punased, pruunid, valkjad, mustjad või kirjud. Tuntakse teisendit P.v.var.humilis mis on madala kasvuga mitteroomav taim. Sorte on aretatud palju ja siinkohal piirduks vaid mõnede nimetamisega; ‘Ferrari’; ‘Goldmarie’ – dekoratiivsete kuldkollaste kaunadega; ‘Purple Speckled’ – tumelillade kaunadega. Aedoad on valguse ja soojanõudlikud taimed. Seemned hakkavad idanema alles 10-12°C juures ja optimaalne kasvutemperatuur on 20-25°C, tõusmed hävivad juba 0,5-1°C juures. Aeduba on küllaltki põuakindel kultuur, kuid normaalse saagi moodustumiseks vajab siiski palju vett, seda eelkõige viljade moodustamise ja intensiivse kasvu perioodil. Optimaalseks kasvuks vajavad huumusrikast saviliiv- või liivsavi mulda ja tuulte eest kaitstud päikeselist kasvukohta. Aeduba kahjustab aedoa kaunakärbus.

Õisuba (Phaseolus coccineus) on tuntud ilutaimena, mis oma kasvult jääb tavaliselt vahemikku 1,2 – 1,8 meetrit. Tegemist on Ameerika päritoluga väänduva püsitaimega, mida meie oludes saab edukalt suvikuna kasvatada. Liitlehikud koosnevad ovaalsetest kuni veidi südajatest lehtedest, mis on 5-12 cm läbimõõdus. Pikkades kobarates paiknevad rohked säravpunased õied ilmuvad varasuvel. Kaunad on 12-30 cm pikkused ja sisaldavad enestes musta-punasekirjuid seemneid suurusega 1-2,5 cm. Teisend P.c.var.albonanus on põõsja kasvukujuga ning valgete seemnetega. Teisendil P.c.var.rubronanus on püstine kasv ja kaunid punased õied. Laiemalt on tuntud sort ‘Painted Lady’, mis uhkeldab suurte punase-valgekirjude õitega.

Teravalehine aeduba (Phaseolus acutifolius) kasvab olenevalt teisendist ja sordist 45-120 cm kõrguseks. Sobiv taimede kasvuvahe on 30-60 cm. Kasvult laiuv, ajuti lamanduv, vohavakasvuline USA ja Mehhiko aladelt pärinev rohttaim. 3-5 lehest koosnevad liitlehikud, õied on valged, kollased või lillakad. Kaunad on üsna lühikesed, kergelt karvased, toorelt rohelised ning kuivades muutuvad õlekarva kollaseks. Kaunas sisaldub 2-10 lapikut seemnetera. Aedades eelistatakse ilutaimena kasvatada eelkõige põõsja kasvukujuga teravalehiseid aedubasid. Näiteks teisendit P.a.var.latifolius, mille kaunad on põhiliigi omadest märksa kitsamad ja lehed lopsakamad. Tuntumad on sordid; ‘Golden’ – eriti viljakas ja kiirekasvuline sort kollaste viljadega; ‘Mitla Black’ – mustad seemneterad, mis sobivad suurepäraselt suppide valmistamiseks, taim võib anda isegi kaks korda saaki suve jooksul; ‘Sonoran Brown’ – pruunide seemneteradega varavalmiv sort, talub suurepäraselt põuast suve ja kuivemat kasvukohta.