Liigikirjeldused

Kortsleht

Kortsleht (Alchemilla L.)

kuulub püsikute perekonda roosõieliste (Rosaceae) sugukonnast. Kortslehed on madalad, enamasti roomava risoomiga mitmeaastased rohttaimed, mille õied on väikesed, rohelised või kollased, kroonlehtedeta kännasjas pöörises. Iluaianduses kasvatatakse vaid mõnda liiki. Kortsleht eelistab kasvada päikesepaistelisel kuni poolvarjulisel, parasniiske keskmise viljakusega pinnasega kohal. Ta on pikaealine püsik, mis õitseb rikkalikumalt, kui teda iga 8…10 aasta järel ümber istutada. Kortsleht on pika õitsemisajaga rikkalikult õitsev püsik, mis sobib kasvatamiseks kiviktaimlas, püsilillepeenral, looduslikel aladel ja rühmana murus. Säilib hästi lõikelillena. Õisikuid kuivatatakse ja kasutatakse tee valmistamiseks.

Pehme kortsleht (A. mollis), mille puhma kõrgus on 30…40 cm, soodaste kasvutingimuste korral isegi 55 cm, vajab kasvuruumi 30-80 cm. Kasutatav ka konteineraianduses. Lihtne paljundada jagamisega.

Punaraag-kortsleht (A. erythropoda), mille kõrgus on umbes 25…30cm. Iseärasus on punased varred, pehmest kortslehest ka aeglasema kasvuga ning veidi paremini püstist kuju hoidev. Kõrgus 20 cm, istutusvahekaugus 30…60 cm. Pärineb looduslikult Balkanilt, Karpaatidest ja Kaukaasiast, kuid Eestis talvitub hästi.

 

Kortsleht – ilus kastepiiskade püüdja

19. juuni 2014 Targu Talita

Elle Ahse

Kortslehed kuuluvad lehtilusate õistaimede paremiku hulka. Vastupidavad ja pikaealised kortslehed (Alchemilla) on juba tükk aega olnud praeguse aiamoe suursoosikud. Nad on Inglise konservatiivse, vanu traditsioone austava kindlapiirilise aiatüübi cottage garden’i (maakodu, taluaed) kohustuslikud asukad. Aeda, kus pole kortslehte, ei peeta Inglismaal täiuslikuks.

Kortslehed koguvad ka kõige rängema põua ajal kastepiisku, mis varahommikuses päikeses pärlendavad lehtedel nagu väikesed kristallid. Keskaegsed alkeemikud püüdsid seda “taevast vett” kogudes ja töödeldes leida müütilist tarkade kivi.

Kortslehe ladinakeelne nimi alchemilla tulenevatki tema seotusest alkeemiaga, taime ennast on nimetatud ka nõiarohuks. Kuuldavasti pesevat tänapäevalgi küpses eas Šveitsi daamid kortslehelt kogutud kastepiiskadega nägu, soovides muutuda jälle nooreks ja kauniks.

Kortslehe ilusad, veidi keepi meenutavad lehed on aluseks inglis- ja saksakeelsele rahvapärasele nimetusele “daamimantel” (Lady’s Mantle, Frauenmantel).

Omapärane rohekas õiepilv

Kortslehed on madalad või poolkõrged, enamasti roomava risoomiga, maapinda katvad mitmeaastased rohttaimed. Lehed on neil sõrmjalt hõlmised, lõhised või jagused.

Väikesed rohekaskollased või rohekad pisikesed armsad õied on koondunud lehtede kohal kõrguvatesse kohevatesse pööristesse.

Kuna kortslehed õitsevad väga kaua ning nende omapärase roheka värvusega õisikud mõjuvad suvises värvirohkuses kargelt ja tasakaalustavalt, pole vaja rutata nende mahalõikamisega.

Paras aeg aiakäärid kätte võtta on siis, kui õisikud hakkavad pruunikaks muutuma. Lõigates aga väga hilja, võivad taimed isekülviga leida endale isegi meelepärasema koha, kui seda pakkus neile aednik.

Õitsemise lõpupoole muutuvad tavaliselt väsinuks ka lehed. Mina olengi siis maha lõiganud kogu puhmiku, nii arvukad õievarred kui ilmastiku käes räsida saanud lehed.

Kuid maa ei jää seejärel sugugi kauaks paljaks, õige pea moodustavad noored värskelt rohelised lehed uue kauni elegantse puhmiku.

Kevadel pistke salatisse

Roosõieliste sugukonda kuuluva kortslehe perekonnas on umbes 300 liiki. Nad on väga kohanemisvõimelised, looduslikud levialad asuvad Aasias, Euroopas, Aafrikas ja Austraalias. Kortslehtede liike on leitud ka Põhja-, Kesk- ja Lõuna-Ameerikas.

Meie niitudel, heinamaadel ja ka kodumurus kasvav tavaline harilik kortsleht (A. vulgaris) on hinnatud ravimtaim. Tema abil saab peatada verejooksu ja tänu põletikuvastasele toimele ravida halvasti paranevaid haavu.

Kortsleheteed on kasulik juua külmetushaiguste, mao- ja seedekanali hädade ning neeru- ja põiehaiguste korral.

Põhja-Euroopas on varjulises kohas niiskes mullas kasvanud hariliku kortslehe noored lehed koos naadi ja võilillega populaarsed kevadise turgutava salati koostisosad. Kuivas päikesepaistelises paigas kasvades on kortsleht aga mõru maitsega.

Kuigi harilik kortsleht näeb hea välja, ei tasuks teda siiski tuua teiste õrnade taimede vahele lillepeenrasse. Tema elujõud ületab naabrite oma mitmekordselt, ohtra isekülviga võib kortsleht kogu aias muutuda üsna tülikaks umbrohuks.

Viis liiki peenrasse

Sordiaretajad pole veel kortslehtedeni jõudnud ja neil puuduvad sordid, v.a pehmel kortslehel. Püsikupeenrasse, nii päikesepaistele kui poolvarju parasniiskele mullale sobivad viis liiki, keda paljundatakse nii seemnete kui jagamisega.

- Alpi kortsleht (A. alpina) on üks madalamaid liike. Ta on kitsaste tumeroheliste läikivate lehtedega, 12−15 cm kõrgune pinnakattetaim. Lehtede alumine pool on kaetud tihedate hõbedaste siidjate karvadega. Puhmik õitseb juuni algusest juuli alguseni. Alpi kortsleht säilitab lehtede ilu kuni külmadeni. Ta kasvab hästi nii päikeses kui poolvarjus nõrgalt happelises tavalises aiamullas.

- Hoppe kortsleht (A. hoppeana syn. A. plicatula) on eelmisega sarnane, kuid laiema lehega ning kasvultki veidi kõrgem, sirgudes kuni 25 cm-ni. Ka tema kasvab hästi nii päikeses kui poolvarjus, kuid vajab lubjarikast pinnast.

- Punaraag-kortsleht (A. erythropoda) on eelmistest kõrgem, moodustades kuni 30 cm kõrgusi sinakasrohelisi puhmikuid. Nimetuse on ta saanud oma punakate õieraagude tõttu. Kaukaasiast ja Karpaatiast pärinev liik õitseb meil maist juulini. Eelistab kasvada tavalises nõrgalt happelises aiamullas, lepib samuti nii päikese kui poolvarjuga.

- Paljastipne kortsleht (A. epipsila) on kortslehtede hulgas tõeline hiiglane. Tema ilusad 15−20cm läbimõõduga sametrohelised lehed võiksid kaunistada iga püsikupeenart. Taime poolemeetrised puhmikud, mida katab pea terve suve rohekas õiepilv, on tõelised pilgupüüdjad. Paljastipne kortsleht õitseb väga pikalt – mai keskelt kuni augustini. Ta eelistab kasvada päikesepaistel, kuid lepib hästi ka poolvarjuga.

- Pehme kortslehe (A. mollis) suurtest ümaratest pehmetest lehtedest moodustub samuti kuni 0,5 m kõrgune silmapaistev, kogu suve õitsev puhmik. Ta on ainus liik, kes võib uhkustada kahe sordiga: valgekirjude lehtedega ‘Variegata’ on otsitud aiataim, sordil ‘Thriller’ on aga hallikasrohelised lehed.

Kõik kortslehed on väga vähenõudlikud, põua- ja niiskuskindlad taimed. Nad talvituvad suurepäraselt ilma lisakatteta.

« Tagasi