Liigikirjeldused

Kilbirohi

Kilbirohi (Alyssum)

kuulub ühe- või mitmeaastaste hallikasroheliste rohttaimede ja poolpõõsaste perekonda ning ristõieliste (Brassicaceae) sugukonda. Perekonda kuulub üle 150 erineva liigi, mis looduslikult on levinud peamiselt Vahemeremaadel. Kilbirohud vajavad päikeselist kasvukohta ja lubjarikkast kuiva kruusast mulda. Nad on niiskustundlikud, liigniiskuses mädanevad kiiresti. Paljundatakse peamiselt seemnetega. Seemned külvata märtsis-aprillis potti. Idanevad 18...20°C juures 8...14 päeva, pikeerida vahedega 3 x 3cm. Noored taimed hakkavad õitsema teisel aastal. Samuti võib seemned külvata suve lõpus, sügisel otse kasvukohale. Istutamise või harvendamise sobivaks vahekauguseks võiks olla 25...30 cm. Õied on kollased või kahvatukollased, vili litrikujuline.

Eestis kasvab looduslikult 3 liiki, neist gmelini kilbirohi (A. gmelinii) kasvab ainult Saaremaal liivaluitel.

Ilutaimena kasvatatakse püsikuist hõbedast kilbirohtu (A. argenteum) ja kalju – kilbirohtu ehk kaljukilbikut (A. saxatile).

Mägi-kilbirohi (A. montanum), tavaliselt lamava kasvukujuga, laiuv, Euroopa mäestikest pärinev püsik. Udemelised kahvatuhallid lehed paiknevad rosettides. Õied kollased ja meerikkad. Sort ’Berggold’ (syn. ’Mountaim Gold’) on madal ja laiuv kuldkollaste õitega ja iluaianduses laialt levinud.

Rohkesti kasvatatakse ka kilbirohule lähedast üheaastast kivikilbikut (Lobularia maritima syn. A. maritimum), mis vajab toitainetevaest kuid lubjarikast liivast kuivapoolset mulda. Eelistab poolvarjulist kasvukohta. Kivikilbik on Vahemeremaadelt pärit lamavate ja tõusvate vartega kompaktne pinnakattetaim. Taim õitseb rikkalikult juunist oktoobrini. Tema õied on lõhnavad ja värvuselt valged, roosad, purpursed või violetsed. Kivikilbik on hea meetaim, sobib suurepäraselt ka kalmistule. Kivikilbik sobib suurepäraselt koos kasvama sinise päsmaslillega.

« Tagasi