Liigikirjeldused

Kalla

Kalla (Zantedeschia)

mitmeaastaste rohttaimede perekond võhaliste (Araceae) sugukonnas. Neid on kokku 8 erinevat liiki risoomtaimi, mis looduslikult on levinud troopilise ja Lõuna-Aafrika soostunud, suviti kuivadel tasandikel. Enim on nad levinud Lõuna-Aafrika Vabariigi Natali provintsis. Kalladel on lihakas risoom, nooljate lehelabadega juurmised lehed ja kuni 1 m pikkuse õisikuvarre tipus asetsev tõlvikõisik, mida ümbritseb valge, kollane või roosa torbikukujuline kõrgleht - õisiku kandeleht. Kallad on hinnatud lõike- ja potililled. Neid võib edukalt kasvatada terrassi- ja rõdukastides, suvel ka õues peenras või potis. Hästi mõjub kalla lilleseades vankril või suures korvis. Eestis võib aiapoodides leida peamiselt roosade, valgete, oranzide ja punaste õitega kallasid. Ostmisel tuleks tähelepanu pöörata eelkõige mugula suurusele. Kui selle ümbermõõt on 12...14 cm, siis selline mugul tagab reeglina ka kvaliteetse õitsemise. Mugulal ei tohiks olla ka hallitust ega mädanikku, ta ei tohiks olla tohletanud ega töss. Kalla mugul tuleks istutada 12...14 cm läbimõõduga potti umbes 4 cm sügavusele. Oluline on jälgida, et mugul saaks õigetpidi mulda. Kumeram pool pannakse allapoole ja pealmiselt nõgusalt poolelt on oodata lehti ning õisikuvarsi. Muld peaks olema viljakas, huumuserikas, vett hästi läbilaskev, poes müüdavatest lillemuldadest pisut happelisem. Istutusjärgselt ei tohiks tugevalt kasta kuni tõusmed pole nähtavale ilmunud. Taime kasvuajal tuleb substraati rikkalikult kasta. Pärast õitsemist võib talitada mitmeti: mõned kasvatajad soovitavad kallale võimaldada kuiv ja toasoe vähemalt kolmekuuline puhkeperiood. Sellel ajal taime potist välja ei võeta. Taime lehtedel lastakse kuivada ning eemaldatakse ja hävitatakse. Kui puhkeperiood läbi, paigutatakse taim valgesse kohta ja hakatakse kastma. Kasvuperioodil väetatakse kallat toalillede või mõne muu temale sobiva täisväetisega. Teine võimalus on pärast kalla lehtede kuivamist taime mugulad puhkeperioodiks mullast välja võtta. Kirjanduse andmetel mõjub soodsalt õiepungade moodustamisele kui taime mugulaid hoida puhkeperioodi algul kaks-kolm nädalat 25...30oC juures ja edasise puhkeperioodi vältel 16...18oC juures. Meie peres on toimitud järgmiselt: hoiame kõiki lillesibulaid, risoome ja muguljuurikaid ning teisi välja kaevatud säilitusorganeid, sh kallade mugulaid, üle talve ilma mullata kuivas, pimedas ja jahedas (temp. 1...5oC) keldris. Hoiuruum peab olema nii kuiv, et betoonlaele ei tekiks kondensaati. Hollandi lillekasvatajad manitsevad lillesibulaid ja juurikaid mitte koos hoidma lõikelillede ja puuviljadega. Viimased eritavad etüleeni, mis mõjub sibulatele kahjulikult. Ka liigne õhuniiskus on halb. Pärast puhkeperioodi lõppu istutame risoomid rammusasse, parajalt niiskesse mulda ning asetame pottidega valguse kätte. Kastame vastavalt vajadusele, algul tagasihoidlikult ja kasvu edenedes rohkem.

Harilik kalla (Z. aethiopia) igihaljas kuni pooligihaljas taim, valge õisikukandeleht ja nooljad lehelabad. Võib soodsate tingimuste korral kasvada 50...150 cm kõrguseni, sordid on harilikult madalamad. Pärineb Lõuna-Aafrikast ja on soojades maades üsna levinud. Võib kasvades moodustada suuri paljuvarrelisi muljetavaldavaid puhmaid, kuid meil siiski vaid potitaimena viljeletav. Suviseks öökülmade vabaks perioodiks võib istutada ka aeda poolvarjulisele kasvukohale. Sordid: ’Childsiana’ – kompaktse kasvu ja väikeste lehtedega, roosatoonilised õied püsivad ka vaasis kaua; ’Crowborough’ – kõrgus 90 cm; ’Green Goddess’ – roheka kandelehega kiirekasvuline sort, kõrgus 90 cm.

Süstjas kalla (Z. rehmanii), mida nimetatakse ka roosaks kallaks, lehed lineaarsed kuni süstjaslineaarsed, ahenedes sujuvalt nii tipu kui ka aluse suunas. Taim kasvab kuni 40 cm kõrguseks. Süstjas kalla on harilikust kallast kapriissem. Mõned kasvatajad ei soovita süstjat kallat suveks õue viia. Meie aias ja ka kilemajas on ta küll kenasti kasvanud ja õis roosaks värvunud. Küll aga toas aknalaual kasvades ei ole õis värvunud, vaid jäänud valgeks. Tundub, et süstjas kalla vajab õite kandelehtede värvumiseks lisaks happelisele kasvusubstraadile ka rohkesti ultraviolettkiirgust, mida annab taimedele päike. Sort: ’Superba’ – sügavroosade õitega õierohke taim.

Kollane kalla (Z. elliottiana) kasvab soodsate tingimuste korral 30...45 cm kõrguseks. Päritolu pole täpselt teada, kuid ka looduses pole teda leitud, seega on ilmselt hübriid. Eriomaseks tunnuseks on tugevalt valgetäpilised rohelisepõhjalised suured ümarovaalsed veidi lainjad lehed läbimõõdus 20...30 cm. Eestis kasvatatav potitaimena või suvisel öökülmade vabal perioodil ka õuetaimena. Paljundada saab mugula jagamisega.

« Tagasi