Liigikirjeldused

Sõnajalg

Sõnajalg (Dryopteris)

Rikkalik perekond, kuhu kuulub umbes 225 liiki. Euroopas 19, Eestis 5 liiki. Sõnajalgu võib leida põhjapoolkera parasvöötmest ja lähistroopikast. Selles perekonnas on kõige enam aianduses kasutatavaid sõnajalgasid. Sõnajalgadel on lehed tiheda lehtrina, püstised kuni rõhtsa lehelabaga, sageli igihaljad. Leheroots on enamasti tugev, lehelabast lühem, vähemalt alusel sõkalsoomustega kaetud. Lehelaba liht- kuni neljalisulgjas.

Maarja-sõnajalg (D. filix-mas) on Eestis üks levinumaid, keda võib leida niisketes segametsades ja võsastikes, 50-120 cm kõrgune püsik sõnajalaliste (Dryopteridaceae) sugukonnast. Ka mujal maailmas on ta laialdase levikuga, kasvab peaaegu kogu Euroopas, Aasias, Põhja-Aafrikas ning Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Maarja-sõnajalale on iseloomulikud püstised, kaldu või veidi kaardus tipuosaga lehed. Leheroots on lühike, kaetud pruunikate sõkalsoomustega. Taime ladinakeelne nimetus Dryopteris on tuletatud kreekakeelsetest sõnadest drys ’tamm’ ja pteris ’sõnajalg’. Liigi nimetud filix-mas tähendab tõlkes ’meeste sõnajalg’ – vanade uskumuste kohaselt pidi selline suur ja jõuline taim kindlasti olema ’isane’, eesti rahvapärased nimetused on isasõnajalg, nõiasõnajalg, imarik, pillerkroon, viigirohi. Kui ammustest aegadest on Maarja-sõnajala risoomi kasutatud ravimina, siis tänapäeval on see liik rohkem tuntud suurepärase aia- ja pargitaimena. Maarja-sõnajalg paistab silma kauni lehestikuga, on talvekindel, vastupidav ja vähenõudlik. Kasvukoht peaks olema poolvarjuline, piisavalt niiskel pinnasel kasvades talub mõningal määral ka päikest. Eelistab neutraalset kuni happelist mulda. Kuna taim kasvab küllalt suureks ja laiaks, võiks teda rühmadena istutada vaid suurematesse aedadesse, mujale aga pigem üksikult. Nii liiki kui ka enamikku sorte saab paljundada jagamise teel sügisel või kevadel või eostega. Maarja-sõnajalal on rikkalikult, üksteisest sulglehekeste või lehekesehõlmade kuju poolest erinevaid teisendeid ja vorme. Kultuurvormidest on tuntumad järgmised: ’Crispa’ – kompaktne, vastupidav, kuni 50 cm pikkuste lehtede ja tihedalt asetsevate, osaliselt üksteise peale ulatuvate sulglehekestega; ’Crispa Cristata’ – rohelised lehed ja lehekesed on kähardunud ning ta kasvab vaid 60 cm kõrguseks; ’Linearis’ – 60-70 cm kõrgune, kitsaste sulglehekestega ning allakäändunud servadega, seetõttu on nad üksteisest eemaldunud; ’Lineris Polydactylon’  – sarnane eelmisele sordile, kuid sulglehekeste tipud ning lehetipp on mitmekordselt harunenud.

Austria sõnajalg (D. dilatata) kasvab varjulistes okas-, ka mägimetsades peaaegu kogu Euroopas. Liigile on iseloomulik lühike, püstine või viltune risoom, kaetud sõkalsoomuste ja vanade lehetüügastega. Leheroots kollakasroheline kuni helepruun, pool kuni terve lehelaba pikkune, alusel tihedalt kaetud äärest helepruunide ja tumepruunide või mustade sõkalsoomustega. Lehelaba 4-40 cm lai; piklikmunajas, tumeroheline, alt hõredalt kaetud näärmekarvadega või ilma. Sortidest on tuntuim ’Recurvata’ – erineb põhiliigist tugevalt allakäändunud lehekeseservade poolest. Taim kasvab hästi poolvarjulises kuni varjulises, parasniiskes kobeda, nõrgalt happelise, kerge huumusrikka mullaga kasvukohas. On tundlik kuivuse suhtes.

Laiuv sõnajalg (D. expansa) kasvab Põhja- ja Kesk-Euroopas ja Lõuna-Euroopa mägedes, Siberis, Ida-Aasias ja Põhja-Ameerika varjulistes niisketes metsades. Eestis võib teda leida kohati varjulises, niisketes või lausa märgades metsades, sageli lehtmetsades. Tihti kohtab teda metsaojade kallastel. Laiuv sõnajalg on meie sõnajalgadest kõige suurem – isegi looduses kasvab üle meetri kõrgeks. Lehed kasvavad enam-vähem ühtlase kimbuna, peamiselt on need kaardunud või rõhtsalt hoiduva lehelabaga. Leherootsu alusel olevad sõkalsoomused on pruunid, sageli ühtlaselt punakas- või kollakaspruunid, kuid võivad olla ka tumedama, soomuse alusest kuni tipuni ulatuva keskosaga. Laiuv sõnajalg on üsna sarnane Austria ja Ohtese sõnajalaga.

Läik-sõnajalg (D. goldiana) on pärit Põhja-Ameerika idaosa varjulistest metsadest. Püsiku risoom on jäme ja lühiroomav, kaetud suurte, kuni 2 cm pikkuste, kahevärviliste, keskelt tumedate, peaaegu mustade ning äärest heledamate sõkalsoomustega. Leheroots on kuni 40 cm pikk, alusel kaetud samasuguste sõkalsoomustega kui risoomgi. Lehed asetsevad kimbu või enam-vähem lehtrina, on püstised või kaldu, veidi kaardus tipuosaga, kuni 1,2 m pikad. Lehelaba on kuni 80 cm pikk ja umbes 30 cm lai, munajas, liht- kuni kahelisulgjas. Eoskuhjad on lehehõlma alaküljel kahe reana, teine teisel pool keskroodu. Eosed valmivad juulist septembrini. Läik-sõnajalg on vastupidav ja talvekindel ka Eesti avamaal. Kasvab Tartu Ülikooli botaanikaaias alates 1987. aastast. Pälvib tähelepanu kui ilus ja haruldane kõrgekasvuline sõnajalg. Eriti kena on ta kevadel noorte lehtede ja keskelt tumedate ning servadest heledate sõkalsoomustega. Istutatakse tuulevarju, sest tugevam  tuul võib kahjustada suuri õrnu lehti. Paljundada saab vaid eostega, sest risoom tavaliselt ei harune ning kasvatab vaid ühe lehtedelehtri.

Meelis-sõnajalg (D. affinis) on üks suurima levilaga liik, kes kasvab Kesk-, Lääne- ja Lõuna-Euroopas, Kaukaasias, Türgis ja Iraanis ning Põhja-Aafrika varjulistes niisketes metsades, aga ka valgemates mägimetsades toitaineterikastel muldadel. Eestile lähimad leiukohad on Lõuna- ja Edela-Norras ning Poolas. Meelis-sõnajal on esmapilgul küllaltki sarnane Maarja-sõnajalaga. Liik ja tema kultivarid on talvekindlad ning sobivad Eestis aiataimedeks. Kasvukoht peaks olema poolvarjuline, küllaldase niiskuse ja toitaineterikka mullaga. Kasvukoha valikul peab arvestama, et taim kasvab küllaltki kõrgeks vajades ruumi ja avarust. Paljundada saab jagamisega, kuid sordiehtsaid taimi saab ka eostest kasvatada. Püsiku leheroots on 10-30 cm pikkune, noorena kaetud kuldpruunide, hiljem hele- või kastanpruunide sõkalsoomustega. Lehelaba 15-30 cm lai, süstja kuni laisüstja kujuga. Lehed sügavrohelised, kinnituvad kuldpruunidele soomusjale varrele, võivad moodustada kuni 1 m läbimõõduga lehtri, on püstised või kaldu. Sageli talvehaljad või peaaegu talvehaljad. Meelis-sõnajalg on väga varieeruv, eristatakse mitmed, peamiselt sulglehekese hõlma kuju ja selle tipuosa sisselõigete, lehtede püsivuse kestuse ning loori ehituse ja püsivuse poolest erinevaid alamliike. Nii põhiliik kui tema kultuurvormid on Lääne-Euroopas, eriti Suurbritannias olnud juba mitusada aastat laialt levinud ja populaarsed aiataimed. Tuntumad sordid on järgmised: ’Crispa’ – kuni 40 cm kõrgune, süstja lehelaba, tihedalt asetsevate lehekeste ja kurruliseservaliste lehekesehõlmadega; ’Cristata’ – üks tuntumaid Meelis-sõnajala sorte, peaaegu sama suur ja tugevakasvuline kui liik, kuid tugevalt kaardunud lehtedega; ’Revolvens’ – 60 cm kõrgune, tahapoole kaardunud sulglehekestega, mis annavad selle sordi taimede lehtedele pooltoruja kuju.

Ohtene sõnajalg (D. carthusiana) kasvab peaaegu kogu Euroopas, Lääne-Siberis, Kaukaasias ja Põhja-Ameerikas väga erinevates kasvukohtades, ka mägedes. Eesti metsades ja võsastikes on ohtene sõnajalg levinud. Püsikut iseloomustab lühike, viltune, jäme risoom, mis on kaetud vanade lehetüügaste ja helepruunide sõkalsoomustega. Talvehaljad lehed on tiheda kimbuna, püstised, kaldu või veidi kaardus tipuga, jäigad, 10-30 cm pikad. Leheroots on peenike, 5-30 cm pikk, lehelabaga enam-vähem ühepikkune, alusel tihedalt, kõrgemal hõredalt kaetud ühtlaselt värvunud helepruunide sõkalsoomustega. Lehelaba on 6-30 cm pikka ja 5-25 cm lai, kujult süstjas kuni kahelisulgjas. Ohtene sõnajalg on vähenõudlik ja hästi kohaneb, kasvab nii kuivades kui ka niisketes kasvukohtades, kõige ilusam on siiski poolvarjulises parasniiskes ja mitte väga toitainetevaeses mullas.

Kuningosmunda - uhke ja pikaealine aiasõnajalg

AIVAR KALJUSTE, sõnajalakasvataja

06. märts 2010 08:30

Kuningosmunda on aiasõnajalgade hulgas üks võimsamaid, soodsates tingimustes võib ta kasvada kuni kahe meetri kõrguseks.

Osmundad (Osmunda) on sõnajalamaailma vanimad esindajad, nende jälgi on leitud koguni 200 miljoni aasta vanustes Triiase ajastu kivististes Antarktikas. Nendest kaugetest aegadest meieni jõudnud “vanaaegsed” sõnajalad on erinevad, võrreldes “noorematega”.

Tuntumad osmunda liigid on kaneelosmunda (O. cinnamomea), Claytoni osmunda (O. claytoniana) ja kuningosmunda ehk kuningasõnajalg (O. regalis). Kaks esimest kasvavad looduslikult Ida-Aasias ja Ameerika mandril, kuningosmunda on aga kosmopoliit, keda võib kohata nii karmis Arktikas kui ka soojas subtroopikas. Ta kasvab ka Euroopas, Poola ja Lõuna-Rootsi on meile lähimad paigad, kus teda looduses leidub.

Kuningosmunda armastab niiskeid rannikupiirkondi. Aias leidke talle koht tiigi kaldale, kus on mõnusalt niiske, isegi liigniiske. Sobiv pinnas on happeline ja toitaineterikas. Tavaliselt kasvab kuningosmunda 60–180 cm kõrguseks, soodsates tingimustes võib lehtrina kasvav puhmik ulatuda aga kuni kahe meetri kõrguseni.

Helerohelised liitlehed on suvehaljad. Lehtede ülaossa võivad tekkida omapärased värvilisi eoseid kasvatavad moodustised, mis meenutavad õisi. Noored “õied” on suve hakul valkjasroosad, edaspidi tõmbuvad roheliseks. Siis on eosed valmis. Sügiseks muutuvad eosed pruuniks, siis nad enam ei idane.

Seotud lood:

Sõnajalad on varjulises aias asendamatud 04. detsember 2009

Sõnajalale meeldivad raamatud 13. jaanuar 2010

Kuningosmunda on ükskõikne temperatuuride suhtes, ta talub hästi nii külma kui ka kuuma ja kasvab võrdselt hästi nii varjus kui päikese käes. Külmemal lumevaesel talvel vajab ta meil siiski katet. Väga niiskel pinnasel saab osmunda kasvada tänu oma tugevale, peaaegu nagu traatjale juurestikule.

Osmunda paljundamine on omaette keerukas ettevõtmine. Idanemisvõimelised on vaid rohelised eosed, need tuleb külvata ühe nädala jooksul pärast valmimist. Eosed valmivad maist juunini. Noored taimed arenevad aeglaselt, õiget kasvuaega jääb seetõttu ainult paar kuud. Istutamiskõlblike taimede saamiseks kulub vähemalt neli aastat.

Osmunda noori võrseid kasutatakse Korea ja Jaapani köögis söögiks, nende maitse meenutab sparglit. Juurtest ja risoomist tehakse kiudu, mida lisatakse orhideede jt epifüüttaimede kasvusubstraadile. Slaavi mütoloogias arvatakse, et osmundal on võime võita deemoneid ja et ta aitab aru saada puude keelest.

Kuningosmunda on pikaealine aiasõnajalg. Ta on igati väärikas suhtluspartner nii tõsisele aiandushuvilisele kui ka algajale aednikule. See uhke sõnajalg kasvab hästi ka potis, talveaias võib ta krunti istutada. Kuningosmundat on kerge kasvatada, kui järgite vaid kasvunõudeid.

Loe sõnajalgadest lähemalt www.ennotalu.pri.ee

« Tagasi