Liigikirjeldused

Sinilatv

Sinilatv (Polemonium)

on umbes 25 liigiga väga erinevate taimede perekond samanimelisest (Polemoniaceae) sugukonnast, mis looduses kasvavad Euraasia ja Ameerika erinevates kasvukohtades. Eestis kasvab niisketel niitudel harilik sinilatv (P. caeruleum), mis on sinna sattunud aedadest metsistunult. Aedades kasvatatavad siniladvad eelistavad toitaineterikast parasniisket mulda ja päikeselist kasvukohta, kuid edenevad hästi ka poolvarjus. Paljundatakse juurmistelt võrsetelt võetud pistikutega, harvem jagamise teel ja liike ka seemnetega (annavad rohket isekülvi!).

Harilikul siniladval (P. caeruleum) on juurmised lehed paaritusulgjad kuni 40 cm liitlehed, mis koosnevad 15-27 teravatipulisest sulglehekesest. Õisikuvarred on püstised, kuni 90 cm kõrgused. Õitseb juunis-juulis 1-2 cm läbimõõduga siniste kellukjate õitega, mis on koondunud tipmisse püramiidjasse õisikusse. Põhiliigile lisaks kasvatatakse valgeõielist sorti 'Album'. Veel on tuntud siniste õite ja valgeservaliste lehtedega sort  'Snow and Sapphires'.  Hatune sinilatv (P. caeruleum var. acutiflorum) erineb harilikust siniladvast suuremate õite (1,8-2,2 cm) poolest ja tema liitlehtedel ei ole üle kaheksa paari lehekesi, mis omavahel ei puutu kokku. Eelmistest madalama (ca 60 cm) ja laiuvama kasvuga on roomav sinilatv  (P. reptans). Sortidest on levinumad valgeõieline 'Album', säravsiniste õitega 'Blue Pearl' ja helesiniste õitega 'Firmament'.  Roosa sinilatv (P. carneum) on pärit USA keskosast ja meil veidi külmaõrnem (võivad hävida lumevaesel külmal talvel). Samas annab rohkelt isekülvi, mis säilitab liigi püsimise aias. Kasvult madal, 10-40 cm, tõusvate võrsetega, veidi laiuv püsik. Juurmised lehed on kuni 20 cm pikad liitlehed, mis koosnevad 13-21 piklikmunajast  kuni 2 cm pikkusest lehekesest. Õitseb juunis-juulis 1-2,5 cm läbimõõduga heleroosade  tipmiselt paiknevate õitega.

 

Sinilatv - kergesti kasvatatav kaunis aiataim

17. oktoober 2009 Maakodu

Astrid Lepik

Sinilatv (Polemonium) on umbes 50 liigiga taimeperekond siniladvaliste (Polemoniaceae) sugukonnast. Eestis kasvab looduslikult niisketel luhtadel ja kraavikallastel üks liik, harilik sinilatv (Polemonium caeruleum). Sinilatv on tuntud ka kui kreeka palderjan (ik Greek valerian).

Siniladva peaaegu 1,5cm läbimõõduga, meeldivalt lõhnavad õied on koondunud pöörisõisikutesse. Lamedat kellukat meenutavad taevasinised õied on viie kroonlehega. Tolmukad on silmapaistvalt kollased. On nii valge-, roosa- kui siniseõielisi sorte.

Sinilatv õitseb juunist sügiseni. Seest õõnes vars on kandiline ja ülalt harunenud. Lehed on helerohelised, paaritusulgjad süstjate piklike lehekestega. Olenevalt kasvutingimustest on puhmiku kõrguseks 45-60cm, harva kuni 90cm. Sinilatv sobib peenrasse nii soolotaimena kui ka rühmiti. Kõrgekasvulise püsikuna võiks ta peenras istutada pigem tahaplaanile.

Sinilatva on lihtne kasvatada. Mulla suhtes taim nõudlik pole, kasvades hästi mitmesugustel muldadel. Kuid eelistatumad on niiskemad, huumusrikkad ja veidi varjulisemad kasvukohad. Päikesepaistelisel kasvukohal kasvatades peaks tagama mulla piisav niiskuse, muidu kaunid lehed kolletuvad ja kogu taim kaotab ruttu oma dekoratiivsuse. Talvitub hästi.

Sinilatva saab paljundada nii puhma jagamise teel (selleks sobivad vanemaid puhmikuid) kui seemnetega. Siniladva seeme valmib kupardes suve teisel poolel ja annab isekülvi. Seega võib ta soodsates tingimustes peenras päris kenasti levida. Seemnest kasvatades võib seemneid külvata nii kevadel kui sügisel otse kasvukohale.

Lisaks sellele, et sinilatv on kergesti kasvatatav kaunis aiataim, on ta ka mesilastele hea korjetaim ning teda kasutatakse ka rahvameditsiinis.

Kuigi tänapäeval on siniladvad oma tähtsust ravimtaimena minetamas, kasutati nende lehti ja sügisel kogutavaid juuri-risoome sajandeid mitmesuguste haiguste ravimisel. Siniladvast võib valmistada tinktuure (alkoholitõmmiseid), leotisi ja keediseid. Ta on kasutusel olnud rögalahtistava vahendina hingamisteede haiguste, nagu kopsupõletiku ja bronhiidikorral. Samuti on ta kasutust leidnud kerge rahustina unetuse, düsenteeria, palaviku ja epilepsia (langetõbi) korral.

Unetuse korral: 6-8g puhastatud juurtele valada peale 1kl keeva vett ja keeta veevannis 30 minutit, seejärel jahutada ja kurnata. Tarvitada 3x päevas 1spl korraga pärast sööki.

« Tagasi