Liigikirjeldused

Nõianõges

Nõianõges (Stachys)

on ca 300 liigiga ühe kuni mitmeaastaste rohttaimede, harvem poolpõõsaste ja põõsaste perekond huulõieliste (Laminaceae) sugukonnas, kes looduslikult kasvavad üle kogu Maa väga erinevates kasvukohtades. Eesti looduses  kasvab  5 liiki: üheaastane nõianõges (S. annua), soo-nõianõges (S. palustris), mets-nõianõges (S. sylvatica), tõnnike (S. officinalis, sy. S. betonica) ja  aedadest metsistunult villane nõianõges  (S. byzantina).

Villane nõianõges (S. bycantina, syn. S. lanata, S. olympica) on tõusvate vartega kuni 60 cm kõrgune risoomne püsik, kelle alumised lehed on piklikmõlajad, rootsuga kuni 10 cm pikkused ja talvituvad, ülemised lehed on elliptlised ja rootsuta. Kogu taim on viltjalt pehmekarvane, mis annab talle halli värvuse. Õitseb juunist augustini lillakasroosade, ca 1,5 cm õitega, mis paiknevad tähkjates õisikutes varre tipus ja ülemiste lehtede kaenaldes. Sordid erinevad eelkõige lehtede värvuse poolest (mõnikord erineb ka õite värvus, lehtede suurus, taime kompaktsus ja kõrgus vm). Näiteks 'Big Ears' on kuni 25 cm pikkuste hallikarvaste, roheliste lehtede ja purpursete õitega; 'Gotton Ball', syn. 'Sheila McQueen' on eriline oma ümarate puuvilla meenutavate õitega; 'Primrose Heron' on kollakashallide lehtedega; sort 'Silver Carpet' on ühtlaselt hõbehalli värvuse ja laiemate lehtedega On kompaktsema kasvuga, moodustades tiheda pinnakatte ning  see sort ei õitse.  Kasvab hästi kuivemal aiamullal nii täispäikeses kui poolvarjus, kuid lehed on hõbedasemad toitainetevaesel, kuival ja päikeselisel kasvukohal. On tundlik liigniiskuse suhtes (juurmised varreosad mädanevad).  Sobib kasvatamiseks koos erksavärviliste madalate püsikutega, kus moodustab neile kena halli tausta. Paljundatakse enamasti vegetatiivselt puhma jagamisega kevadel või augustis-septembris. Võib paljundada ka seemnetega, kuid see on aeganõudvam.

Suureõieline tõnnike (S. grandiflora, syn. S. macrantha, Betonica grandiflora, B. macrantha) on vanemas kirjanduses tuntud ka suureõielise nõianõgesena.  Tõnnike on püstiste  30-50 cm kõrguste vartega puhmikuna kasvav püsik, kellel on suured (ca 7 cm) piklikmunajad, südaja alusega hõredalt täkilise servaga krobelised pikarootsulised, veidi karvased lehed. Õitseb juunis-juulis suurte (kuni 3 cm) lillakasroosade õitega, mis paiknevad varre tipus 10-18 cm pikkuses tihedas männases. Sordid erinevad eelkõige õite värvuse ja suuruse poolest. 'Superba' on suurte tumepurpurroosade õitega; 'Robusta' on jõulisema kasvu ja ere- kuni purpurroosade suurte õitega; 'Rosea' on puhasroosade  ja 'Alba' valgete õitega. Kasvuks eelistab toitaineterikast niisket mulda ja päikeselist kasvukohta. Kasvab hästi ka tavalisel aiamullal ja kuivemas kohas, kuid siis vajab poolvarjulist kasvukohta. Paljundatakse puhmiku jagamise teel kevadel või augustis-septembris. On talvekindel püsik, mis vajaks noorendamist ca 4-5 aasta tagant, sest liiga suures puhmikus kasv madaldub ja õied ning õisikud jäävad väiksemaks.

« Tagasi