Liigikirjeldused

Kastevars

Kastevars (Deschampsia)

perekonda kuulub umbes 50 liiki, millest Euroopas kasvab 5. Nad on meie looduses kõige rohkem levinud kõrrelised. Kaunid õisikud sobivad lõikelilleks ja kuivseadetesse. Paljundatakse kas jagamise teel või seemnetega. 

Luht-kastevars (D. cespitosa) on üks populaarsemaist dekoratiivkõrrelistest Kesk-Euroopas. 40...100 cm kõrguse tiheda puhmiku lehed on tumerohelised, sihvakad, kaardus, üsna karedad ja talvehaljad. Hõbehallid kohevad õisikud ümbritsevad pilvena lehti juunis-augustis. Jäigad õievarred püsivad kuni talveni, mil algselt hõbedased õisikud värvuvad õlgkollaseks, püüdes pilku ka talvel. Et piirata levikut võib need ka kohe õitsemise järel maha lõigata, eriti kui levialal leidub taimkatteta maapinda. Kodumaine külmakindel kõrreline sobib kasvama nii päikselisele kui varjulisele kohale niiskemale savikale pinnasele. On palju sorte, millest enamik Eestis veel katsetamata: ’Goldschleier’ – valgete õisikutega; ’Goldtau’ – hõbedaste punakaspruunide õisikutega, kõrgus 70 cm.

Võnk-kastevars (D. flexuosa) kasvab kuivadel metsastel kaljudel ja kuivades metsades sobides dekoratiivtaimeks eriti nõmmeaeda, kus saab pakkuda sama askeetlikke kasvutingimusi kui looduses. Taime hõre, kompaktse mätta moodustav lehestik on igihaljas. Õitseb juunis-juulis. Pöörise harud võnklevad, millest tuleneb ka nimi – võnk-kastevars. Kodumaine liik. Sortidest on tuntuim: ’Tatra Gold’ – kollakasrohelised, ajapikku heledamaks muutuvad lehed, kõrgus 50 cm.

Põhja-kastevars (D. bottnica) on eriline taim, kuna kasvab looduslikult vaid Põhjalahe rannikul kivistel või sõmerjatel mererandadel Ahvenamaalt kuni Põhjalahe kaugemate soppideni. Sarnaneb luht-kastevarrega (D. cespitosa), aga lehed on sinakasrohelised ja õisikud ohetega. Taime kasvukõrgus jääb 50..100cm vahele. Õitseb juulis. Sobib lilleaeda, vee- või kaldataimeks, ka nõmmeaeda. Kasvuks võib olla tavaline aiamuld – niiske, lahja – keskmiselt viljakas, savi- või liiv- ja moreenmuld.

« Tagasi