Liigikirjeldused

Aruhein

Aruhein (Festuca)

moodustavad suure, 300 liigilise heintaimede perekonna kõrreliste (Poaceae) sugukonnas. Neist Euroopas kasvab 170 liiki, Kesk-Euroopas kasvatatakse üle 70 taksoni, millest suurem osa on madalakasvulised kuiva kasvukohta sobivad dekoratiivkõrrelised. Nad on kitsaste sügavate soontega lehtedega ja tiheda rohkepähikulise õisikuga. Aruheinu võib paljundada seemnetega, aga selle dekoratiivseid sorte ainult jagamise teel.

Punane aruhein (Festuca rubra) oma sortidega on üks enim levinud murutaimi, mis teeb muruvaiba tugevaks, nii et selle peal võiks muretult kõndida. Suure tallamiskindluse tõttu kasutatakse jalgpallimurudes punast aruheina väga palju, vahel ka ainult teda. Tugevuse kindlustavad mullas olev risoom ning selle rohked narmasjad lisajuured ja pikad roomavad võsundid. Võsunditest kasvavad kogu aeg uued taimed ja nii muutubki punase aruheina muru tihedaks vastupidavaks vaibaks ja ei karda ei inimese ega ka karilooma jalga. Väga laia levilaga liik peaaegu kogu Euraasias ja Põhja-Ameerikas, ka Põhja-Aafrikas, puudub vaid kõrbetes ja troopilistel aladel. Taim on väga suure kohastumisvõimega, mistõttu kasvab väga erinevates kooslustes. Leidub peamiselt kuivadel loo- ja pärisniitudel, hõredates palu-, loo- ja laanemetsades, madalsoodes ja märgades siirdesoodes, puisniitudel, harva umbrohuna aedades ja põldudel. Sageli üks esimesi liike jäätmaadel. Kui punast aruheina ei pügata, võib ta niidul kasvada heal juhul isegi meetripikkuseks. Oma nime on taim saanud lillakaspunase õisikuvärvuse järgi. Rahvasuus tuntakse teda ka kasteheinana.

Lamba-aruhein (Festuca ovina) on väärtuslik dekoratiivkõrreline. Kasvab edukalt ka kõige kuivematel ja kehvematel kohtadel, kus õieti ükski taim ei kasva. Ta on sageli päris liivikute asukas. Otsesele kõrvetavale päikesele eelistab ta siiski väikest puude või põõsaste varju. Sobivaid kohti talle leidub kiviktaimlas. Lamba-aruheina võib ära tunda väikeste, kuid väga tihedate puhmaste järgi. Teiseks tuleb vaadata tema lehti, mis on kitsamad kui ühelgi teisel aruheinal. Võiks lausa öelda, et need on juuspeenikesed. Tegelikult need siiski petavad meid veidi. Nimelt on lehed enamasti pikuti kahekorra kokku pandud, kuid nii tihedalt, et lehte lahti teha ei õnnestu. Nii on nende läbimõõt tavaliselt vaid pool millimeetrit. Nagu nimi ütleb on see tähtis lambakarjade toit, teised koduloomad seda eriti ei taha. Taime juurtest saadakse kiudu, mida on kasutatud nii polsterdamiseks ja pakkimiseks kui ka paberi, pintslite, köite ja mattide valmistamiseks. Sort: ‘Bardot’ – kuni 30 cm kõrgune, sinakasroheliste lehtedega.

Hall aruhein (Festuca glauca) moodustab ümara tiheda, kuni 40 cm kõrguse puhmiku. Pärineb Euroopast. Pooligihaljad lehed on peened ja sinakashallid. Õitseb käharate õisikutega mais-juunis. Annab isekülvi, mille vältimiseks võib õisikuvarred kohe pärast õitsemist maha lõigata. Kasvuks sobib kuivapoolne pinnas päikese käes või poolvarjus, kuid ilus sinine lehtede värv tuleb esile just kehvapoolsel liivasel pinnasel. Ei talu talvist niiskust. Toitaineterikkal pinnal kaotab oma kompaktse kuju. Vanematel taimedel kaob intensiivne sinakashall värv ning taime keskosa kuivab. Seepärast on soovitav taimi mõne aasta järel noorendada jagamise teel. Varakevadel puhastada puhmikust välja kuivanud lehed või lõigata kergelt tagasi. Sobib suuremate gruppidena. On aretatud palju sorte, mis erinevad kõrguse, lehevärvuse ja –laiuse poolest: ’Blaufuchs’ – intensiivse sinise kirmega lehed otstest kreemikad, kõrgus 30 cm; ’Blue Select’ – sinakashalli lehestikuga 20...30 cm kõrge puhmas; ’Elijah Blue’ – väga kompaktne pehmesinakate lehtedega.

Atlase aruhein (Festuca mairei) pärineb Põhja-Aafrikast. Kasvab 70...100 cm kõrguseks tihedaks puhmikuks. Lehed on hallikasrohelised, peened, jäigad, kergelt kaardus, moodustades ilusa kompaktse pooligihalja puhmiku. Avatud pööristega pähikud kõrguvad pikkade kaarduvate varte otsas juunis-juulis. Sobilik on talle parasniiske muld päikselisel kasvukohal. Tundlik talvise niiskuse ning külma suhtes, mistõttu on soovitav talveks katta. Kevadel puhastada puhmikust välja kuivanud lehed või lõigata kergelt tagasi. Kena kasvukuju poolest sobib nii aksenntaimeks kui grupiistutuseks.

Vaip-aruhein (Festuca scoparia syn. F. gautieri) on pärit Euroopast. Moodustab väga atraktiivseid madalaid tihedaid 5...35 cm kõrguseid padjandeid. Pooligihaljad lehed on tumerohelised nõeljad. Õitseb juunis-juulis. Kasvab hästi kuivapoolsel pinnasel, päikesepaistelisel või poolvarjulisel kasvukohal. Vajab paari-kolme aasta järel uuendamist puhmiku jagamise teel. Täiesti talvekindel püsik, mis sobib suuremate gruppidena. Lumeta talvel on soovitav kevadine varjutamine.

Siil-aruhein (Festuca eskia) on eelmisega äravahetamiseni sarnane, kuid veidi madalam.

« Tagasi