Liigikirjeldused

Metsviinapuu

Metsviinapuu (Parthenocissus)

kreeka k. parthenos = neitsi ja kissos on liaani nimetus. Viinapuuliste (Vitaceae) sugukonnast pärinevasse perekonda kuuluvad vahelduvate sõrmjate liit- või lihtlehtedega, köitraagude abil ronivad heitlehised liaanid. Õied kahe- või ühesugulised, rohekad, silmapaistmatud, koondunud kännastesse, asudes lehtede kaenlas või olles lehtedega vastakuti. Vili 1…4 seemneline tumesinine kuni must mari. Paljuneb hästi seemnetega ja pistokstest. Perekonnas on 15 liiki, millised kasvavad Põhja-Ameerikas, Ida-Aasias ja Himaalajas.

Harilik metsviinapuu (P. quinquefolia) on köitraagude abil kuni 20 m kõrgusele roniv tugevakasvuline liaan, pärineb Põhja-Ameerika idaosast. Noored võrsed algul punakad, hiljem rohelised. Väänlad 5…8 harulised. Lehed sõrmjad 5 lehekesega. Lehekesed piklik-äraspidimunajad, täkilissaagja servaga, 4…10 cm pikad, teritunud tipuga, pealt tumerohelised, alt sinakad, sügisel värvuvad punastes toonides. Õied tipmistes pööristes, rohekad, juunist augustini. Kerajad sinakasmustad viljad on kaetud vahakirmega. Meil täiesti külmakindel ja kiirekasvuline liik, talub linnatingimusi, võib kasvatada nii poolvarjus kui avapäikeses. Haljastuses leiab ohtralt kasutamist lehtlate, seinte jne. vertikaalsel haljastamisel. Sordid: 'Engelmannii'- köitraod varustatud tipust iminappadega (haardeketastega), seetõttu suuteline ronima mööda siledaid seinu.

Kolmetipuline metsviinapuu (P. tricuspidata) on meil vaevalt mõne meetrini edenev, haardeketastega varustatud köitraagude abil roniv liaan on pärit Jaapanist, Hiinast ja Koreast. Kinnitub kindlalt ja tihedalt tugedele. Lehed väga varieeruvad, äraspidimunajad, kolmehõlmased, jämesaagja servaga, südaja alusega, sügisvärvus kirju punakates toonides. Õitseb juunis-juulis. Viljad väikesed sinakasmustad marjad. Armastab sooja ja kaitstud kasvukohta, meil külmahell, kuid taastub üsna hästi. Kasutatakse siledate seinte haljastamisel, kuivõrd on üks parimaid kinnitujaid liaanide hulgas. Palju sorte: 'Green Spring' - lehed väga suured, kuni 30 cm pikad, kolmehõlmalised; 'Lowii' - krussis 3…7 hõlmalised lehed ja rikkalik sügisvärvus; 'Veitchii' - lehed põhiliigist väiksemad ja puhkedes pronksjad, suvel tumerohelised, sügisel sarlakpunased.

« Tagasi