Liigikirjeldused

Läätspuu

Läätspuu (Caragana)

on umbes 80 liigiga heitlehiste puude ja põõsaste perekond liblikõieliste (Fabaceae) sugukonnas. Perekonda kuuluvad vahelduvad paarissulgjate terveservaliste liitlehtedega ja astlataoliste abilehtedega põõsad, harva puud. Lehekesi 2…10 paari. Õied kollased, harvem valged kuni roosad, üksikult või väikeste kogumikena lehtede kaenlas. Viljad kitsad, silinderjad või veidi lapikud kaunad, siledakestalised seemned varisevad sügisel. Lülipuit kollakasroheline maltspuit kitsas, kollakasvalge. Puidust valmistatakse väiksemaid treitud detaile , samuti tööriistade käepidemeid jm. Mõnede liikide koorest saadakse värvaineid samuti pikki koorekiude punumistöödeks. Võrseid kasutatakse loomasöödana ja enamus liike on head meetaimed. Mitmete liikide seemnetest pressitakse õli. Looduslikult pärit Himaalajast, Mandžuuriast kuni Lääne-Euroopani. Kasvavad nad steppides, tühermaadel, liivadüünidel, jõeorgudes, mäenõlvadel ja valgusküllaste metsade alusrindes ning metsalagendikel. Pinnase suhtes vähenõudlikud, ei talu siiski liigsaviseid ja liigniiskeid muldi. Armastavad täisvalgust ja lepivad hästi põõsaste kärpimisega. Meil kasutatakse mitmeid liike haljastuses, paljundatakse seemnetega või haljaspistikutega. Kipuvad metsistuma, kuna paljunevad kergesti isekülvi teel.

Suur läätspuu (C. arborescens) on tugevate, väheharunenud rohekashallide siledakooreliste okstega püstine kuni 6 m kõrgune põõsas. Pärineb Mongooliast ja Lääne-Siberist kuni Mandzuuriani, kasvades hõredamate puistute alusrindes, kivistel, kuivadel mäenõlvadel, moodustades tihti hõredamaid põõsastike. Suure läätspuu võrsed ja pungad on helerohelised kuni rohekaspruunid, peened, painduvad, kergelt karvased. Lehed 8…14 (16) lehekesega, lehekesed kuni 2,5 cm pikad, ogaja tipuga, ererohelised, noorelt karvased, hiljem paljad. Õied umbes 2 cm pikad, üksikult või kuni 5 kaupa kimpudes, helekollased, õisikuraod karvased, puhkevad juunis. Viljad valminult pruunid, kuni 6 cm pikad veidi karvased kaunad, sisaldavad 5…8 seemet. Seeme variseb valmides kiirelt, augustis. Külmakindel, kiirekasvuline ja põuakindel liik, talub linnatingimusi. Hea hekitaim, nii vabakujulise kui ka pügatava hekina, seda eriti tuulistel kasvukohtadel, samuti hea pinnasekinnistaja. Kasvuks sobib kergem lubjarikas muld ja päikeseline kasvukoht. Suve II poolel kahjustuvad lehed tihti jahukaste tõttu ja kaotavad osa dekoratiivsusest. Paljundatakse seemnetega, pistikutega või võrsikutega, annab kännuvõsu. On vääristamisel heaks aluseks sortidele, teistele läätspuuliikidele ja mitmetele teiste perekondade liikidele samast sugukonnast. Eestis pakutav sordivalik: 'Lorbergii' peenelehine läätspuu; Lorbergi läätspuu – peenteks niitideks lõhestunud lehed; ’Nana’ – kääbuskasvuline (kuni 1 m), lühikeste kõverdunud võrsetega; 'Pendula' leina-läätspuu - rippuvate võrsetega leinavorm, dekoratiivsemad on mõne meetri kõrgusele alusele vääristatuna; ’Plume’ – kuni 1,5 m kõrgune, koheva tiheda lehestiku ja rippuvate võrsetega sort; ’Pyramidalis’ – püramidaalse võraga; ’Sericea’ – lehekesi 8, noorelt mõlemalt küljelt siidkarvased, samuti õieraag ja tupplehed; kaunad kitsad ja kuni 3,5 cm pikad.

Liiv-läätspuu (C. aurantiaca) on madal kuni 1 (1,5) m kõrgune tihe ja haruline tumeda tüvekoorega põõsas, milline kasvab Hiina loodeosa ja Altai mägimetsades ja jõgede orgudes, moodustades tihti läbipääsmatuid tihnikuid. Võrsed on ribilised, paljad või veidi karvased. Lehekesi 4, kitsaslantsetjad, 1…2 x 0,15…0,4 cm, paljad, teravatipulised, tihti sirpjalt kõverdunud. Leheroots ning samuti abilehed jäävad põõsale, puituvad ja püsivad seal asteldena. Õied paiknevad üksikult ja on värvuselt määrdunud (oranz) kollased, 1…2 cm pikad, puhkevad juunis. Viljadeks on 3…4 cm pikad, paljad kaunad, seemned ovaalsed, pruunid, tumedate täppidega, valmivad augustis. Liiv-läätspuu on tore hekitaim, andes kärpides tiheda heki, samas õitseb rikkalikult olles üks dekoratiivsemaid läätspuuliikide seas. Külmakindel, tasuks tunduvalt enam kasutada haljastuses. Taimedest saab istutada ka madalama, toreda vabakujulise heki.

Väike läätspuu; põõsas-läätspuu (C. frutex) on mõne meetri kõrgune peente püstiste okstega põõsas, pärit Kaukaasiast, Krimmist kuni Mongooliani, kasvades steppides, mäenõlvadel ja orgudes ning valgusküllaste puistute alusrindes ja metsaservades, moodustades koos teiste põõsaliikidega läbipääsmatuid tihnikuid. Võrsed rohekad kuni hallid, paljad. Lehekesi 4, millised on nii lähestikku nagu kinnituksid sõrmjalt, äraspidimunajad, 1,5…2,5 cm pikad, tipust lühikese teravikuga, leheroots kuni 1,5 cm pikk, jääb pikkvõrsetel varisemata ja moodustab koos abilehtedega puitunud astlad. Õied on erekollased, 2…2,5 cm pikad, üksikult kuni 3 kaupa, puhkevad juunis. Viljadeks on 1…4 seemnelised kuni 4 cm pikkused paljad kaunad, piklike pruunikate seemnetega, valmivad augustis. Külmakindel ja vähenõudlik ilutaim. Sobib samuti hekkideks, nõlvade kinnitamiseks, talub kärpimist, vajaks julgemalt haljastuses kasutamist. Paljundatakse seemnetega ja pistikutega, annab väga rikkalikult juurevõsu ja metsistub kergesti. Kodumaal võrsed, õied ja lehed lammaste toit, võrsetest valmistatakse luudasid, juuri, võrseid ja koort kasutatakse punumiseks

« Tagasi