Liigikirjeldused

Luudpõõsas

Luudpõõsas (Cytisus)

perekonda kuuluvad madalamad kuni 2 m kõrgused püstised suvehaljad ja igihaljad vahelduvate lehtedega põõsad, millised metsistuvad kergesti. Lehed enamasti kolmetised liitlehed, harvem lihtlehed, tihti väikesed või puuduvad üldse, abilehed väikesed või puuduvad. Õied kollased, valged või punakaspruunid, tipmistes peajates või pöörisjates õisikutes, mõnedel liikidel lehtede hõlmades asuvad lühikesed kobarad. Viljad piklikud kahe õmblusega kaunad, 2 kuni paljude seemnetega, valmides avanevad mõlemast küljest. Puit on hajulisooneline ja lülipuiduline. Lülipuit pruunikaspunane, maltspuit kollakaspruun, heade mehhaaniliste omaduste ja ilusa tekstuuriga. Lihtsaim viis taimi paljundada on seemnetega, kuid ka haljaspistikutega. Haljastuses kasutatakse laialdaselt tänu dekoratiivsetele õitele, kuivataluvusele ja vähenõudlikkusele. Mitmete liikide võrseid kasutatakse ajatamiseks, taimi ise kiviktaimlates, nõlvade kinnistamiseks, kõnniteede ääristamiseks jne. Liigid on head meetaimed, võrseid kasutatakse ka loomasöödaks. Meeleldi söövad taimede võrseid, pungi ja koort jänesed ja närilised. Meie oludes pole enamus perekonna liikidest külmakindlad või siis talvituvad halvasti. Sellised talved, nagu 2005/2006 on eriti halvad, kui külmad tulevad paljale, ilma lumikatteta maale. Siis saavad kahju külmaõrnade taimede juured ja kahjustused on eriti rasked. Luudpõõsaid tuleb talveks katta, samuti nende sorte. Perekonnas kuni 70 liiki, pärit Kesk-Euroopa Vahemere ümbruse aladelt, samuti Kanaari ja Asoori saarestikust.

Valge luudpõõsas (C. albus) on vaevalt 50 cm kõrguseks kasvav püstine põõsake on pärit Ungarist, Rumeeniast, Bulgaariast ja Slovakkiast. Võrsed on rohelised kuni pruunikasrohelised, liibuvalt tihekarvased. Lehed kolmetised, kitsaselliptilised, kuni 1,5 cm pikad, mõlemalt küljelt karvased. Õied paiknevad 3….10 kaupa tipmistes peajates õisikutes, toonilt valged kuni kollakad, puri kergelt siidkarvane, puhkevad suve esimesel poolel. Viljadeks on kuni 2,5 cm pikkused hatuselt karvased kaunad, mis valmivad suve lõpul. Armastab kuiva, päikesepaistelist ja sooja kasvukohta. Dekoratiivsuselt jääb paljudele tänapäeva sortidele alla ja seetõttu kasutamist eriti ei leia.

Harilik luudpõõsas (C. scoparius) on 1-1,5 m kõrgused püstised, paljuvõrselised põõsad on pärit Kesk-Euroopast, kasvades ohtralt leht- ja okaspuumetsades alusrindes, jäätmaadel, metsaservades jne. Kultuuristatud ammu. Võrsed viiekandilised kuni tiivulised, asteldeta, peened. Lehed peaaegu rootsuta lihtlehed või kolmetised liitlehed, lehekesed elliptilised, ca 1 cm pikad, liduskarvadega. Õied paiknevad üksikult või kahekaupa, kuldkollased, suured, lehtede kaenaldes, puhkevad mais-juunis. Viljadeks on kaunad kuni 4 cm pikad, mustad, karvased. Põõsad taluvad linnatingimusi, ei talu lubjast pinnast, üsna külmaõrnad, kuid taastuvad hästi. Haljastuses kasutatakse sageli, üksikpõõsastena või grupiti. Palju sorte: ’Andreanus’- Normandiast loodusest leitud; õied kuldkollased, tiivad punakaspruunid; 'Andreanus Splendens' - õis kuldkollane, laevuke seestpoolt punakaspruun; ’Brightness’ – puri sügavkollane, ülapool rohkem pronksjas, tiivad pruunid; ’Bumble Bee’ – puri puhasvalge, tiivad tumekarmiinjad; 'Burkwoodii' - kahvatukollane, tiivad roosad; ’Butterfly’ – nõrgakasvuline, puri sügavkollane, tiivad kollased, veidi helepruuni varjundiga; 'Daisy Hill' - kuldkollane õis punakate tiibadega; 'Dorothy Walpole' - kollane õis kardinalipunaste tiibadega; 'Dragonfly' - õis võikollane, tiivad kardinalipunased kollase äärega; 'Firefly' - õis enam vähem samasugune; 'Golden Sunlight' - õis kollane tiivad tumekollased; 'Luna' - puri kollane õrnade pruunide triipudega; 'Roter Favorit' - puri väljast pronkspunane, tiivad kardinalipunased; 'Red wings' - puri väljast granaat kuni veinpunane, tiivad tooni võrra tumepunasemad purjest.

Varajane luudpõõsas (C. x praecox) vanemliigid rohkeõieline luudpõõsas (C. multiflorus) ja lõhnav luudpõõsas (C. purgans). Kuni 1,5 m kõrgune rikkalikult õitsev kuni maapinnani rippuvate okstega põõsas. Võrsed hallikasrohelised, tihti rippuvad. Lehed kuni 2 cm pikad, lantsetjad, helerohelised, siidkarvased. Õied paiknevad 1…2 kaupa, piki kogu võrset, helekollased kuni valged, lõhnavad tugevalt, ülirikkaliku õitsemisega. Õied puhkevad peamiselt maikuul. Enam-vähem külmakindel ja linnatingimusi taluv ning päikeselist kasvukohta eelistav liik. Palju sorte: ’Albus’ – nõrgakasvuline, võrsed rippuvad, õied valged; 'Allgold' – kuldkollased õied, pleekuvad, rikkalikult; ’Frisia’ – kõrge- ja laiakasvuline, puri lillakasvalge, tiivad pruunikaskollased; ’Goldspeer’ (’Gold Spear’; ’Canary Bird’) – põhiliigist nõrgakasvulisem, õied väiksemad ja sügavkollased;   'Hollandia'– õiel puri väljast rubiinpunane, laevuke samuti rubiinpunane kitsa kollase servaga; ’Kathleen Ferrier’ – haprakasvuline, õied puhaskollased; ’Luteus’– kääbusja kasvuga, õied kollased; ’Osbornii’– nagu põhiliik, kuid õitseb mõned nädalad hiljem; ’Sneeuwwitje’ – rohkem laiuva, madalama kasvuga põhiliigist, õied puhasvalged; ’Zeelandia’ – õied puhasvalged, tiivad ja puri pealt lillakad; ’Zitronenregen’ – madalama kasvuga, rohkete puhasvalgete õitega.

Maadjas luudpõõsas (C. decumbens) - nagu nimetus ette ütleb, kasvab põõsas vaid umbes 20 cm kõrguseks, on laiuv ja võrsed juurduvad tihti. Kasvamas võime teda leida Lõuna-Euroopa Dalmaatsias ja Balkanimaadel, kus ta kasvab kuivadel lubjarikastel päikesepaistelistel mäenõlvadel. Võrsed on viiekandilised, noorelt karvased. Lihtlehed, äraspidipiklikud, 0,8…..2,0 cm pikad, pealt hõredalt ja alt tihedalt karvased, istuvad. Õied paiknevad 1….3 kaupa, kuldkollased, kuni 1,5 cm pikad, karvased, paiknevad lehtede kaenaldes kogu võrse ulatuses. Viljadeks on kuni 2 cm pikkused karvased kaunad, sisaldavad 3….5 seemet. Kuivõrd üks madalamakasvulisi liike, siis meil ka enam-vähem talvekindel ning suvel rikkalik õitseja. Sobib suurepäraselt kiviktaimlatesse, nõmmeaedadesse ja kuivematele kohtadele pinnakatte taimeks. Ulukite eest tuleks talvel kaitsta, sest need söövad luudpõõsaid hea meelega. Nii seda liiki kui ka kõiki teisi võiks soovitada julgemalt kasutada Lääne-Eestis.

« Tagasi