Liigikirjeldused

Härjasilm

Härjasilm (Leucanthemum)

umbes 26 liigiga ühe- ja mitmeaastaste rohttaimede perekond korvõieliste (Compositae) sugukonnas, mis looduslikult kasvavad Euraasia mandri rohumaadel. Neil taimedel on kandiline, vaoline vars, mis ülaosas on lehtedeta ja paljas. Juurmised ja alumised lehed on pikarootsulised ning kujult äraspidimunajad, täkilised, ülemised lehed aga rootsutud, piklikumad ja saagja servaga. Korvõisikud paiknevad varre tipus üksikult. Kasvuks eelistavad nad keskmise viljakusega mulda, kuid kasvavad rahuldavalt igal mullal, ja päikeselist kuni poolvarjulist kasvukohta. Härjasilm on nägus peenralill, nii üksikult kui rühmana ja samas sobivad kõrgemad sordid ka suurema rühmana murusse ilupõõsaste või kõrgekasvuliste püsikute ette. On ilus ja kauapüsiv lõikelill. Härjasilmad on pikaealised, kuid vajavad aeg-ajalt uuendamist, sest üle viieaastased puhmad muutuvad keskelt hõredaks ja nende talvekindlus väheneb.

Liike paljundatakse seemnetega, sorte aga jagamisega Seemned külvatakse kevad-suvel kasvukohale või eelkasvatuse korral külvikasti. Ettekasvatamisel õitsevad juba samal aastal. Puhma jagamist tehakse kevadel või varasügisel.

Eestis kasvab niitudel ja teeservades harilik härjasilm (L. vulgare, syn. Chrysanthemum leucanthemum), mille kõrgus on tavaliselt vahemikus 20...60 cm, 3...6 cm läbimõõduga valged kollase südamikuga korvõisikud paiknevad varte tippudes üksikult. Õitseb juunist septembrini. Tuntuim sort on 'Maikönigin', mille kõrgus jääb 40...60 cm vahele ja õitsemist alustab juba mai lõpust.

Suureõielise härjasilma (L. x superbum, syn. Chrysanthemum maximum) õisikud on eelmisest liigist suuremad (enamasti 8...10 cm läbimõõdus), õitsevad olenevalt sordist juulist septembrini. Sordid erinevad üksteisest enamasti kasvukõrguse ja täidetuse poolest: 'Alaska' – kõrgus ulatub 90 cm; 'Silberprinzesschen', syn. 'Silver Princess' – 30 cm kõrgune lihtõieline sort; 'Wirral Supreme' – hiilgab oma täidisõitega ja kõrgus jääb 75... 90 cm vahele.

« Tagasi