Liigikirjeldused

Nartsiss

Nartsiss (Narcissus)

on 60 erinevat liiki sisaldav sibultaimede perekond amarülliliste (Amaryllidaceae) sugukonnast. Nartsissid on looduslikult levinud Vahemeremail, Kesk-Euroopas ja Ees-Aasias. Iluaianduse tarbeks on nendest aretatud üle 10000 erineva sordi. Eestisse on nartsissid toodud 18. sajandi alguses. Neid kasvatatakse rohkesti aedades ja haljasaladel ning ajatatakse. Heade kasvuolude korral võib taim kasvada aastaid samal kohal, paljunedes nii sibulatega kui ka seemnete isekülviga. Kaitse all olev kollase nartsissi looduslik leviala Eestis asub Sookaldusel. Nartsissid on nüüdisajal jaotatud 12 sordirühma. Sortidel võivad olla õie-kattelehed ja lisakroon sama- või erivärvilised (valged, kreemjad, beezhid, roosakad või oranzhid, lisakroon ka roosa kuni punane), on ka kahevärvilise lisakrooniga ning täidisõielisi sorte. Samuti tuntakse kiviktaimla-, jõulu- ja liblikõielisi nartsisse.

Nartsiss eelistab kasvukohana päikeselist kuni poolvarjulist, vett hästi läbi laskva viljaka ning sõmera pinnasega parasniisket kasvukohta. Sobiv mahapaneku või ümberistutamise aeg Eesti oludes on august - september. Võib jääda samale kasvukohale mitmeks aastaks järjest. Nartsiss ei talu pikema ajalist liigniiskust ega pinnases seisvat vett. Kuid kui klump kasvab liialt täis ja õitsemine väheneb, siis suvel kasvuperioodi lõppedes pärast lehtede närbumist kaeva mugulad üles, eralda tütarsibulad ja istuta uuesti maha. Sibulate vaheline kaugus peaks sõltuvalt nende suurusest olema 5-10 cm ning istutussügavus 3 sibula kõrgust arvestades juure kannast. Külmade eest kaitseks on soovitav nartsisside kasvukoht katta talveks kuuseokste-, turba-, puulehtede- või muu käepärase materjaliga. Talvekate pannakse peale pärast pinnase külmumist hilissügisel ning eemaldatakse, kui päevane õhutemperatuur on kevadel püsivalt üle 0 kraadi. Kui olete ostnud nartsisside sibulaid, ärge viivitage istutamisega, sest juba poes mõnda aega kuivalt seisnud istutusmaterjali seisund võib iga viivitatud päevaga muutuda halvemaks. Raske pinnasega kasvukohal võiks istutusauku lisada sõmerat liiva, nagu liiliate ja püvilillede istutamiselgi. Nartsisside kasvuaegse hooldamise peamisteks võteteks on õitsemiseelne väetamine ja õitsemise lõpetanud varte ärakorjamine. Pärast õitsemist lastakse lehtedel loomulikul teel kolletuda. Nartsisse võib ümber istutada keskmiselt iga 4-5 aasta möödudes.


NARTSISSIDE KLASSIFIKATSIOON. Rahvusvahelise nartsissisortide klassifikatsiooni põhiline osa kehtestati 1. jaan 1950. Selles jaotati sordid 11 rühma. Hiljem lisati 12. rühm nende sortide jaoks, mis ei mahu tunnuste poolest 11 eelmise rühma hulka.

RÜHM 1: trompetnartsissid, varrel üks õis, trompet (lisakroon) sama pikk või pikem kui õiekattelehed. Sordid: ’Globlet’, ’Las Vegas’, ’Mount Hood’, ’Golden Harvest’, ’Spellbinder’, ’Dutch Master’ jpt.

RÜHM 2: suure lisakrooniga nartsissid. Varrel kasvab üks õis. Lisakroon ehk trompet on pikem kui 1/3 õiekattelehtede pikkusest. Taimede kõrgus küündib 30-60 cm. Sordid: ’Accent’, ’Professor Einstein’, ’Johann Strauss’, ’Carlton’, ’Flower Record’, ’Ice Follies’, ’Salome’ jt.
RÜHM 3: väikese lisakrooniga nartsissid. Varrel üks õis, lisakroon ei ole pikem kui 1/3 õiekattelehtede pikkusest. Taimede kõrgus 30-45 cm. Sordid: ’Aflame’, ’Amor’, ’Birma’, ’Edna Earl’, ’Barret Browning’ jt.
RÜHM 4: Täidisõielised nartsissid. Üks või enam õit varrel. Õiekattelehed või lisakroon või mõlemad on täidisõielised. Taimede kõrgus 15-45 cm. Sordid: ’White Lion’, ’Rip van Winkle’, ’Acropolis’, ’Cheerfulness’, ’Dick Wilden’, ’Golden Ducat’, ’Tahiti’, ’Texas’ jt.

RÜHM 5: triandrusnartsissid. N. triandrus tunnustega sordid, tavaliselt kaks või enam rippuvat õit varrel. Taimede kõrgus 15-45 cm. Sordid: ’Hawera’, ’Ice Wings’, ’Thalia’ jt.

RÜHM 6: tsüklaamen-nartsissid. Üks õis varrel, õiekattelehed on märgatavalt reflektiivsed, pika trompetiga. Taimede kõrgus 15-30 cm. Sordid: ’February Gold’, ’Jack Snipe’, ’Jetfire’, ’Tété a Tété’, ’Peeping Tom’, ’Jenny’ jt.
RÜHM 7: dzhonkill-nartsissid. Üks kuni viis, harva ka kaheksa lõhnavat õit varrel, trompet tassi kujuline. Taimede kõrgus 15-30 cm. Sordid: ’Baby Moon’, ’Hillstar’, ’Pipit’, ’Sun Disc’, ’Suzy’, ’Sweetness’ jt.

RÜHM 8: tatsett-nartsissid. Tavaliselt 3 kuni 20 lõhnavat õit lihaval varrel, lühike tassikujuline trompet. Taimede kõrgus 15-45 cm. Sordid: ’Cragford, Geranium’, ’Grand Soleil d'Or’, ’Minnow’, ’Paper White’, ’Laurence Koster’ jt.

RÜHM 9: Poeedinartsissid. Tavaliselt üks õis varrel, õiekattelehed puhasvalged, lisakroon väga väike, ketta kujuline, mis keskelt on kollane ja/või roheline, serv punane ja kofreeritud. Lõhnavad õied. Taimede kõrgus 30-45 cm. Sordid: ’Actaea’, ’Cantabile’, ’Pheasant's Eye’ jt.

RÜHM 10: looduslikult kasvavad liigid e. bulbocodium-nartsissid, tavaliselt üks õis varrel. Varase õitsemise ja madala kasvu tõttu sobivad hästi kasvatamiseks kiviktaimlas. Liigid: N bulbocodium, N. asturiensis, N. canaliculatus, N. cyclamineus, N. pseudonarcissus, ja N. obvallaris.
RÜHM 11: lõhestunud lisakrooniga nartsissid. Lisakroon on lõhestunud vähemalt 1/3-ni lisakrooni pikkusest. Siia rühma kuuluvad a) kaelusnartsissid b) liblikõielised nartsissid. Sordid: ’Dolly Mollinger’, ’Mondragon’, ’Palmares’, ’Cassata’, ’Valdrome’, ’Orangerie’ jt.

RÜHM 12: mitmesugused nartsissid: sordid, mis ei sobi eelmistesse rühmadesse. Sordid: ’Kenellis’, ’Taffeta’

 

Aeg istutada nartsisse

23. august 2012 Maaleht

Andi Normet

Nartsissid juurduvad korralikult vaid soojas mullas, sellepärast püüdke nad septembri keskpaigaks ära istutada.

Alanud on aeg panna mulda kevadel õitsevad sibullilled. Esmajärjekorras tuleb istutada nartsissisibulad. Seda tingivad nartsissi bioloogilised iseärasused: nimelt algab kuivatatud sibulate juurte areng peale istutamist hoogsalt siis, kui muld on soe, 15–17 kraadi, s.o juulis-augustis.

Hüatsindile ja tulbile pole näiteks nii soe muld aga üldse soodne, sest nad hakkavad juurduma alles 9–10 soojakraadi saabudes. Kõrgema temperatuuri korral võib neid kahjustada fusarioos.

Nartsissi juured kasvavad intensiivselt seni, kuni muld jaheneb 5–6°ni. Jahedas mullas kasv aeglustub oluliselt ning mulla külmudes see lõpeb. Tulbi- ja hüatsindijuured kasvavad intensiivselt aga veel 0° juureski.

Pole suvist puhkeperioodi

Võrreldes teiste sibullilledega pole nartsissidel suvist puhkeperioodi. Nende juurte eluiga on 12 kuud, vanad juured vahetuvad sujuvalt juuli-augusti jooksul.

Koduaias on väiksema koguse puhul võimalik sibulad peale ülesvõtmist kohe uude kasvukohta istutada. Seejuures püüdke juuri mitte vigastada ning pärast istutamist kastke istutusala kindlasti põhjalikult.

Eestis on optimaalne aeg kuivatatud nartsissisibulate istutamiseks augustist kuni septembri keskpaigani. Sooja ja pika sügise korral võib õnnestuda ka hilisem istutus.

Õigel ajal istutatud sibulal on juurte kogupikkus üle 10 m, oktoobris istutatult aga mõnikümmend cm. Juurte puudulikust arengust tingituna kasutab nartsissitaim kevadel enamiku sibulasoomustesse talletunud toitainetest ära ning võib seetõttu jääda aastateks kiratsema.

Üsna sügavale

Sobiv istutussügavus kergel ja keskmise lõimisega mullal on 3–5 sibula kõrgust ehk siis 15–20 cm suuremate sibulate puhul. Sügavam istutus on vajalik, kuna nartsissid on suhteliselt külmaõrnad, eriti ohtlik olukord tekib lumeta maa külmumise korral. Liiga madal istutus annab küll rohkem tütarsibulaid, kuid lõikeõis jääb lühikeseks ja väikeseks.

Nartsiss vajab üldiselt talvekatet ja seda eriti istutusjärgselt. Selleks sobib freesturvas, puulehed (tamm, vaher), põhk, adru jne. Nartsissipeenrad katke 5–10 cm paksuselt pärast seda, kui maa on kergelt külmunud.

Kui aga paks lumi jääb külmumata maale, siis võib talvekate mõjuda nartsissi arengule hoopis halvasti, põhjustades vettimist ja õhu puudust juurte piirkonnas. See pärsib juurte kasvu. Samuti võib järgneval kevadel õite värvus olla tunduvalt kahvatum kui normaalse talvitumise korral.

Hädad täidisõielistega

Tihti ei vasta kauplusest väikepakendis ostetud sordid pakendil kirjeldatuga. Segadust võivad tekitada ka mõned täidisõielised sordid, mille sordiomased tunnused pole täielikult kinnistunud.

Nii võivad puhmiku tihenedes ja väiksemate sibulate puhul täidisõite asemel areneda lihtõied. Seda esineb kõige enam sortidel ‘Petit Four’ ja ‘Ice King’. Seetõttu on neid sorte vaja iga 3–4 aasta järel ümber istutada, jättes ruumi suuremate sibulate kasvuks. Mõlemad sordid paljunevad hästi ja on suhteliselt haiguskindlad.

Paljude täidisõieliste sortide puuduseks on nõrk õievars, mis ei suuda ennast suure ja raske õie tõttu püsti hoida. Suurema tuule või vihma korral kipuvad nad lamanduma nagu näiteks valge täidisõieline ‘Obdam’.

Sordid, mis ei vea alt

Ligi 20aastase nartsisside kasvatamise kogemuse põhjal Issako-Peetri talus Põlvamaal oleme välja selekteerinud sordid, mis on hea paljunemisega ja suhteliselt haiguskindlad.

Nartsisse kasvatame nõrgalt happelisel (pH 5–6) liivsavimullal. Talvekatteks kasutame enamasti freesturvast, häid tulemusi on andnud ka puulehed ja põhk.

- Sortidest asetaksin esikohale väga hästi paljuneva ja haiguskindla ‘Acropolise’, mil on oranžide segmentidega valged lõhnavad täidisõied. Sort ei muutu lihtõieliseks ja suhteliselt väike sibul annab juba korraliku õie. Tugev ja pikk vars hoiab taime püstisena, ümberistutamist vajab ta 5–6 aasta järel.

- Teisel kohal võiks olla oranži trompetiga ‘Fortissimo’, mis üllatab oma pikaealisuse ja haiguskindlusega samal kasvukohal. 6–10 aastane istandus võib anda normaalset saaki nii õite kui sibulate näol. Sordi õievärvi erksus sõltub üsna palju talvetingimustest. Mõnel aastal võib trompeti värvus olla kahvatum.

- Vanematest sortidest on väga elujõuline ‘Prof. Einstein’, mille puhasvalgete kroonlehtede ja säravoranži trompetiga õied moodustavad suuremas koguses ilusa värvilaigu. See sort sobib hästi haljastusse.

- Väga hästi paljuneb ka roosa täidisõieline ‘Replette’. Ta säilitab täidisõielisuse igasuguse suurusega sibula puhul, muutub aga 3–4 aastaga liiga tihedaks ning vajab ümberistutamist.

- Tugevad ja elujõulised on veel ‘Las Vegas’ (eriti efektne rühmana rohelise muru taustal), suhteliselt hiline ‘Flower Drift’, ‘White Lyon’, ‘Salome’ ja ‘Ice Follies Orange’.

Kõik ei suuda kohaneda

Paljud sissetoodud sordid ei suuda meie kliimaga kohaneda. Näiteks väga varane ja suureõieline kollane trompetnartsiss ‘Eclatant’ õitseb ainult istutusjärgsel aastal, edaspidi annab vaid rohelisi lehti.

Üsna perspektiivne tundub olevat kollane trompetnartsiss ‘Cyclope’. Kuidas ta Eesti tingimustega kohaneb, seda näitab aeg.

Paljude uute sortide kohta on seni kogemusi liiga vähe, et neid soovitada laialdasemaks kasvatamiseks.

Kindlasti tasub neid aga kasvatada eraaedades väikeste rühmadena, sest pakutav sortiment ja värvuste valik on üllatavalt suur.

« Tagasi