Liigikirjeldused

Ristirohi

Ristirohi (Senecio)

uuemal ajal ristirohu (Senecio) perekond on umbes 1000 liigiga perekond korvõieliste (Asteraceae) sugukonnast. Umbes 50 liigiga tsineraaria rühm on ühendatud ristirohu sugukonnaga. Tsineraariad on mitmeaastased rohttaimed ja poolpõõsad Aafrikas ja Madagaskaril, neil on umbes 60 cm kõrgune püstine vars, munajad või südajad alt viltja või karvased suured lehed ning arvukad korvõisikud, mis on koondunud varre tipus asetsevasse suurde tihedasse liitõisikusse. Enamasti potililledena, suvel ka peenras või konteineris kasvatatakse eri liikidest saadud hübriide, millede peamiseks esivanemaks loetakse siiski liiki verev tsineraaria (S. cruentus) ja hübriide tähistatakse uuemas kirjanduses S. cruentus syn. Pericallis x hybrida. Hübriidide õied võivad olla läbimõõdus 4-8 cm säravad, valgest punaseni või siniseni ja lillani, on ka mitmevärvilisi ja täidisõielisi sorte. Kasvuks vajavad huumusrikast kerget mulda ja valget, kuid otsese päikese eest varjutatud kohta. Õitsemise ajal vajalik regulaarne väetamine. Nad on üheaastased taimed, mida paljundatakse seemnetega. Seemned külvatakse olenevalt sordist kevadest kuni hilissuveni potti – vastavalt sellele õitsevad suve teisest poolest või varakevadel. Seemned idanevad temperatuuril 13-18°C. Viltleht e. vilt-ristirohi (S. cineraria), tuntud ka hõbelehena on kaheaastane hõbedaste lehtedega dekoratiivne puhmas, mis õitseb teisel aastal. Aedades kasvatatakse teda üheaastasena ja vaid dekoratiivsete lehtede tõttu. Taime kõrgus on 15-20 cm ja puhma läbimõõt olenevalt sordist ja kasvutingimustest on 30-60 cm. Seemned külvatakse varakevadel potti ja kasvukohale mais-juunis. Seemned idanevad temperatuuril 15-21°C 14-21 päeva. NB! Seemet mitte mullaga katta, vaid mulda kinni vajutada.

 

Igav ja hall, kuid mitte alati

Astrid Lepik, Maaleht
30. aprill 2012 09:35

Hõbedast ja halli tooni peetakse igavaks ja luitunuks, ometi aitab ta värvidel esile tulla ja kirevat peenart tasakaalustada.

Hõbedat tooni või halli jumet annavad taimede lehtedele ja vartele neid katvad tihedad karvakesed. Viimaste ülesanne on taimi kaitsta liigse aurumise eest. Tihedad karvakesed kaitsevad taimi ka külma eest nii, et varakevadised kõikuvad temperatuurid ei taimele suurt kahju. Kuigi karvakesed pole silmapaistvad, tunduvad sellised taimed käega katsudes pehmed, siidised või sametised. 

Selline hõbedane-hall välimus annab aimu ka sellest, milline on taimele sobilik kasvukeskkond. Enamasti armastavad nad päikselist kasvukohta ning toitainetevaest ja kerget mulda, kuhu ei koguneks liigniiskus ega sademeteveed. Kui suvel saavad nad kuivapoolses mullas kenasti hakkama ja taluvad kerget põudagi, siis talvine liigniiskus võib nad hukutada. Kuna nad eelistavad lahjemat mulda, siis ei vaja nad ka väetamist. Liialt varjus kasvades kaotavad nad oma hõbehalli dekoratiivsust, venivad välja ja muutuvad pigem roheliseks. 

* Vilt-ristirohi sobib kasvatamiseks lilleanumais ja peenardes nii koduaias kui kalmistul. Tegemist on vähenõudliku taimega, kes talub tuult ja vihma ning tunneb end hästi ka kuivapoolsel toitainetevaesel pinnasel. Paremini kasvab päikselisel kasvukohal, kuid edeneb ka poolvarjus. Esimesed sügisesed öökülmad veel ei murra taime ning olenevalt talvest võivad ka talvituda. Üle talve elanud taimed pole nii kaunid, kuid näitavad oma väikseid kollaseid õisi, enamasti kasvatatakse kui üheaastast. 

 

* Karvane kadakkaer moodustab oma hõbedaste ja pehmekarvaste lehtedega vahvaid, kevadest sügiseni püsivaid hõbedasi madalaid padjandeid, mis on heaks fooniks paljudele eredavärviliste õitega taimedele. Ta sobib nii kiviktaimlasse, püsilillepeenra servadesse, kivimüüridele kui pinnakattetaimena kehvade ja kuivapoolsete alade katteks. Talvitub hästi, ei vaja väetamist ega kastmist. Äraõitsenud õievarte eemaldamine annab taimele taas värske hõbedase jume. Liialt laiutama kippuvat taimevaipa tuleb aga õigeaegselt ja tugevalt piirata, muidu kipub ta lämmatama ja enda alla matma ka naabruses asuvaid taimi. 

 

* Lavendel eelistab päikselist kasvukohta ning kerget ja vett hästi läbilaskvat pinnast. Lavendli hõbedane lehestik passib hästi kokku näiteks roosidega. Paremaks talvitumiseks vajab talvekatet. Lisaks sulnile hõbedasele ilule on lavendlil pakkuda ka kasulikku nii taimedele kui inimesele. Üheltpoolt meelitab lavendli terav lõhn ligi kasulikke putukaid nagu liblikaid ja mesilasi. Teiselt poolt aga hoiab seesama terav lõhn eemal ebameeldivad ja tülikad kahjurid nagu lehetäid, nälkjad ja tuhatjalad. Lavendli terav lõhn ei meeldi ka närilistele (hiired ja rotid), kes ka tükivad roose kahjustama. Lavendel ravimtaimena omab rahustavat ja valuvaigistavat toimet. 

 

* Koirohi, kasvades lahjal mullal ja päikselisel kasvukohal on oma hõbedaste lehtedega juba kaugelt äratuntav. Samuti lõhnab taim mõrkjas kirbelt, lõhn on eriti tugev mistahes taime osa sõrme vahel muljudes. Varjulisel kasvukohal kaotab koirohi oma dekoratiivse välimuse ning mulla liigniiskus hukutab taime. Mitmeaastase taime kasvukõrguseks on veidi üle 100 cm. Sobib nii maitsetaimede peenrasse kui püsilillede vahele. Lisaks dekoratiivsele välimusele aitab koirohi ravida kõhuhädasid, külmetust ning tõstab isu. Koirohuleotis aitab tõrjuda lehti närivaid röövikuid.

* Hõbehallide lehtedega on veel ka pärl-hõbeleht, alpi-jänesekäpp (e Edelweiss), villane nõianõges, hõbesalvei. Loetellu võib lisada ka üheksavägise ja halli nelgi ning Stelleri, pontose ja Schmidti puju.

« Tagasi