Liigikirjeldused

Rosmariin

Rosmariin (Rosmarinus)

on igihaljaste lõhnavate lehtpõõsaste perekond huulõieliste (Lamiaceae) sugukonnast. 3 liiki kasvab Vahemeremail. Lehed lineaalsed, helesinised või valged õied asetsevad kobarais, vili on pähklike. Harilikku rosmariini (R. officinalis) kasvatasid juba vanaaja egiptlased lõhnataimena. Lehtedest ja õitsvaist võrseist toodetakse eeterlikku õli, mille peamine koostisosa on pineen. Rosmariiniõli kasutatakse parfümeerias ja meditsiinis. Harilik rosmariin on ka maitse-, korje- ja ilutaim. Põhjamail, teda kasvatatakse toalillena. Suveks võib teda istutada avamaale päiksepaistelisse ja tuulevarjulisse kohta. Muld peab olema sügavalt haritud, kõige paremini kasvab kuival huumusrikkal liivsavimullal, millesse on lisatud turvast või lehemulda. Värskeid väetisi ei talu. Augusti lõpul tuleb taimed uuesti potti istutada ja viia jahedasse ruumi või kasvuhoonesse, kus temperatuur ei lange alla 0°C. Paljundatakse seemnetega või lavapistikutega. Seemnete idanevus säilib 2-3 aastat, tõusmed tärkavad 20°C juures kuni 28 päeva pärast. Pinnast tuleb aeg-ajalt kobestada ja põua ajal kasta.

 

Rosmariin ei suuda Eestis talvituda

03. märts 2014 Aialeht

Tapio Vares

Kah alles pealkiri, mõtlevad võib-olla paljud. Kas see pole siis niigi selge? Tegelikult tundub ikkagi täiesti arusaamatu, miks näiteks samuti Vahemere rannikulähedastelt aladelt pärit laialehine lavendel (Lavandula latifolia) nt Hiiumaal täiesti edukalt kasvab, andes ohtralt isekülvi, samas kui sealtsamast pärit rosmariin...

Seni olen paaril korral rosmariine talveks välja jätnud. Tulemus? Hoolimata katmisest, hoolimata isegi välja sulavatest rohelistest võrseotstest on alati allpool võrsetel koor lahti löönud. Mullu sügisel istutasin potirosmariini eriti kuiva kõrgendiku harjale. Vahetult enne külmi puistasin ümber suure kuhila kuiva kuuseokkapuru. Peale karkassidele sättisin tsinkpannilaraka. Noh, et kuhjatise keskosa sademeid ei saaks ja kuivaks jääks.

Veebruaris läks ootamatult soojaks. Kuhjatisest väljas olid rosmariini võrseotsad muidugi mustunud. Kuid kuiva katet eemaldades ilmusid täiesti terved, lahti löömata koorega oksakesed, võrsedki küljes haljad ja puha! Kas tõesti on kuivades oludes meil siiski võimalik rosmariini õues ületalve hoida?? - tärkas mus kohinal lootus.

Paraku mitte. Kui märtsi tulles eemaldasin okkakatte lõplikult, selgus, et see oli mullast niiskust imades maa lähedalt märgunud. Ja kohe ka väga kole tagajärg: kõikidel rosmariiniokstel oli maa lähedalt koor üleni lahti. Nii et ei aita ussi- ega püssirohi, võibolla vaid nõiasõnad võimaldavad viimase imerohuna rosmariini väljas talvitada. Ma ei usu eriti nõiasõnadesse. Väiksesse ime võimalusse ehk siiski veel: võibolla kevadel kuskilt maapinna alt ilmub uus võrseke...?

Siiski, üsna kindel on, et rosmariinidega ma rohkem ei jända, nemad on tõesti lootusetud. Aga vaat lavendel on suurepärane vapper taim! Sootuks imena näivad lume all täiesti tervena talvitunud iilekstammed. Ent nood oleks juba omaette teema.

« Tagasi