Liigikirjeldused

Püvilill

Püvilill (Fritillaria)

on sibultaimede perekond liilialiste (Liliaceae) sugukonnast, neid leidub looduses ligi 100 erinevat liiki, mis peamiselt kasvavad põhjapoolkeral. Taime kõrgus küündib 15 - 100 cm, vars on lehistunud, lehed lineaalsed, ristjad või elliptilised. Kellukjad longus õied on tume purpursed, punased, oranzid, kollased, rohelised, valged või kirjud ning asetsevad üksikult, tipmistes kobarates või sarikates, vili on kupar. Püvililled on väga dekoratiivsed. Eesti aedades on enam levinud harilik püvilill (F. imperialis), mida kutsutakse ka keisrikrooniks. Euroopas on harilikku püvilille valitsejate aedades kasvatatud viimase 400 aasta jooksul. Viimastel aastatel on hakatud aedades kasvatama ka teisi püvilille liike, nagu pikas õisikus paiknevate pruunide õitega pärsia püvilill (F. persica), tume-lillakaspunaste maleruuduliste õitega kirju püvilill (F. meleagris), mihhailovski püvilill (F. michailovskyi) jne.

Püvililled on üsnagi talvekindlad, mis teeb nende kasvatamise lihtsaks. Madalakasvulisi liike võib kasvatada peenras või gruppidena aianurgas, samuti kiviktaimlas päikeselisel kuni kergelt varjutatud kasvukohal. Kõrgema kasvuliste sortide puhul oleks hea, kui kasvupaik oleks ka tuulevarjuline. Püvilille sibulad on õrnad ega talu lihavate soomuste vigastamist. Seepärast oleks hea mugulsibul kohe pärast ostmist ümberistutamist kohe uuesti istutada. Kasvupinnas peaks olema vett hästi läbilaskev, viljakas, huumuserikas ning sügavapõhjaline. Istutamisel tuleks auku puistata sõmerat liiva, asetada mugulsibul sellele kaldu ning katta ka pealt poolt liivaga. Seejärel tuleb auk täita pinnasega. Sibulad võib samale kasvukohale jätta paljudeks aastateks. Paremaks talvitumiseks ja vältimaks kevadel pinnase vaheldumisi sulamise ja külmumisega kaasnevat juurte rebimist, on kasvukoht soovitav talveks katta kuuseokstega, turbaga, lehtpuulaastudega, puulehtedega või muu sobiva materjaliga. Paljundatakse tugevalt täiskasvanud sibulapesakonna jagamise teel, misjärel istutatakse sibulad kohe uuesti maha. Saab paljundada ka seemnetega, kuid õitsemiseni kulub sel juhul 4-5 aastat. Seemned külvatakse sügisel.

 

Lõhnavate õitega pärsia püvilill

21. mai 2013 Maaleht

Astrid Lepik

Püvililledede kirev maailm paneb möödujaid ahhetama ja kasvatajaid vaimustuma.

Püvilille (Fritillaria) perekonda kuulub üle 100 liigi, keda looduslikult leidub kasvamas põhja-poolkera mõõduka kliimaga piirkondades. Kuigi, nii mõnigi liik on kasvatamiseks omajagu pirtsakas, on vaev seda väärt – kevadel ilmuvad kellukat või peekrit meenutavad värvikad õied korvavad kasvatamise vaeva.

Aias lihtsasti kasvatatavad ja tuntuimad liigid on harilik püvilill (F. imperialis), keda ka keisrikrooniks kutsutakse ja kirju püvilill (F. meleagris). Kuid kahtlemata põnev ja uhke on ka pärsia püvilill (F. persica), keda looduslikult leidub kasvamas Türgi kaguosas, Iisraelis, Süürias, Iraagis ja Lääne-Iraanis.

Pärsia püvilille lehed asetsevad varrel spiraalselt ja on sinakas-rohelist värvi. Jäme õisikuvars kasvab 30-60 cm kõrguseks. Ühes õisikus võib olla kuni 30 kellukese kujulist, umbes 2 cm pikkust allapoole rippuvat õit. Õite värvus võib varieeruda tume-ploomilillast rohekaspruunini, on ka valgete õitega kultivare (nt `Ivory Bells`). Õitseb enamasti maikuus. Nagu teisigi püvililli, ei armasta ka pärsia püvilille sibulaid närilised. Erinevalt aga harilikust püvilillest, omab pärsia püvilill meeldivat magusat aroomi.

Edukaks kasvatamiseks on vajalik soe ja päikseline ning vett hästi läbilaskva, viljaka mullaga kasvukoht. Parim aeg sibula istutamiseks on varasügis, nii jõuab sibul enne talve juurduda. Sibul istutada umbes 15 cm sügavusele. Istutusaugu põhja tuleks liigniiske keskkonna vältimiseks ja drenaažiks asetada jämedat liiva või kruusa. Liigniiskes, raskes ja halva õhustatusega mullas võib probleeme olla talvitumisega – sibul läheb mädanema ning hukkub. Kui kasvutingimused pole sobivad, ei pruugi taim igal aastal õitseda.

Taim on ilus nii uhkes üksinduses, kui suuremate kogumikena. Sobib nii püsilillepeenrasse kui kiviktaimlasse. Ka lõikelillena püsib vaasis võrdlemisi hästi.

« Tagasi