Liigikirjeldused

Ogaputk

Ogaputk (Eryngium)

on poolkõrgete kuni kõrgete ühe- või mitmeaastaste rohttaimede perekond sarikaliste (Apiaceae) sugukonnas. Perekonnas on umbes 230 liiki, mis looduslikult kasvavad troopilistel ja paraskliimaga aladel peaaegu üle kogu Maa. Eestis kasvab looduslikult üks liik – rand-ogaputk (E. maritimum). Ogaputked on jäigalt püstiste harunenud varte ja nahkjate hõlmiste, lõhiste või ogahambuliste lehtede ning väikeste valkjate või sinakate õitega taimed, milledel õied paiknevad nutitaolises õisikus. Ogaputked vajavad päikeselist kasvukohta. Eelistavad vett hästi läbilaskvat kergemat lubjarikast mulda, kuid kasvavad rahuldavalt ka tavalisel aiamullal. Ogaputkedel on tugev ja sügav sammasjuurestik, mistõttu tuleks taimed noorelt kohe püsivale kasvukohale istutada. Paljundatakse eelistatult seemnetega, annavad ise ka rohket isekülvi. Noored taimed hakkavad õitsema 2...3 aastal peale külvi. Võimalik, kuid keerulisem on paljundada ka juurepistikutega. Taimede vahekaugus istutamisel võiks olla 30...40 cm. Aeda sobivad nii kiviktaimlasse kui püsilillepeenrale üksiktaimena ja rühmiti koos kipslille, tulinelgi, paljude korvõieliste lillede ning ka padjandtaimedega. Nad on head meetaimed ning pika säilivusega lõikelilled, samuti sobivad kuivatamiseks.

Lamedalehine ogaputk (E. planum) sarnaneb rand-ogaputkega. Väga ilusad sinised õied on ääristatud siniste jäikade kandelehtedega, õisikukuju on piklik-kooniline, õisikud paiknevad varreharude tipus. Hea loodusaia ja maakodu taim, sest ulukid ei kahjusta. Toob elu aeda, kuna meeldib paljudele meetoidulistele putukatele. Võib kasvada kuni 100 cm kõrguseks. Hea lõikelill ja kuivseadete komponent. Eesti oludes hea talvekindlusega vastupidav liik, väärib rohkem kasutamist liivakatel kuivapoolsetel kergema pinnasega istutusaladel. Sort ‘Paradise Jackpot’ on põhiliigist umbes kolmandiku võrra madalam.

Hiigel-ogaputk (E. giganteum) pärineb looduslikult Kaukaasiast ning võib kõrguskasvus küündida 150 cm. Atraktiivne kuivema koha taim, kuid Eestis kipub jääma rohkem entusiastide ja kollektsionääride huviobjektiks, sest talvekindlus pole nii väga hea.

Alpi ogaputk (E. alpinum) pärineb Alpidest. Taim edeneb paremini suhteliselt kehvemal, liivasel ja kuivemapoolsel lubjarikkal pinnasel ning päikeselisel kasvukohal. Taim on tugeva sammasjuurega ja talub üsna hästi põuda. Kasvab 50...70 cm, mõnedel andmetel ka kuni 90 cm kõrguseks. Sobib kuivatamiseks. Varred selleks lõigatakse, kui õitsemine on jõudnud õisiku keskpaigani. Õitseb juulis – augustis. Eesti oludes talvekindel püsik ning ei vaja ilmtingimata talvekatet. Talvekahjustused on tavaliselt tingitud pinnase liigniiskusest halva vee läbilaskvuse või raske mulla korral. Paljundada saab värskete seemnete abil, mõningaid sorte juurepistikute abil või kevadel jagamise teel. 

Bourgat`i ogaputke (E. bourgatii) kasvab 40 cm, mõnedel andmetel ka kuni 55 cm kõrguseks. Paistab silma omapäraste valgesooneliste sügavalt lõhestunud teravatipuliste lehtede poolest. Sobib kasvatamiseks soojal päikesele avatud kasvukohal vett hästi läbilaskval pinnasel. Looduslikult esineb rohkesti Pürenee poolsaarel, eriti Hispaanias. Kasvab madala puhmana, õied paiknevad rohkelt harunevate varte tippudes. Sort ’Oxford Blue’ on eriline oma hõbejas-siniste õisikute ja õiekande lehtede poolest. Sobival kasvukohal kasvades talvitub Eestis normaalselt.

« Tagasi