Liigikirjeldused

Neitsikummel

Neitsikummel (Tanacetum)

umbes 70 liigiga taimeperekond korvõieliste (Compositae) sugukonnast, mis looduses kasvab planeedi põhjapoolkera rohtsetel aladel. Varem kuulus omaette perekonda, kuid nüüd lülitati soolikarohu (Tanacetum) perekonda. Eestis täiesti külmakindlad püsikud.  

Roosa neitsikummel, varasema nimega roosa püreeter (T. coccineum, syn. Pyrethrum roseum) on lõhestunud lehtede ja enamasti harunemata vartega, mille tipus asetsevad üksikud korvõisikud läbimõõdus 4…8 cm. Õite värvus varieerub valgest punaseni ja esineb ka täidisõielisi sorte. Taimede kõrgus ulatub 60 cm. Kasvuks vajavad toitainete ja huumusrikast mulda, kuid kasvab ja õitseb rahuldavalt ka tavalisel aiamullal. Paljundatakse enamasti seemnetega , kuid ka puhma jagamise teel. Seemned külvatakse kevadel ettekasvatamiseks (siis õitseb samal aastal) kasvuhoonesse märtsis-aprillis ning kasvukohale mais. Kuid võib külvata ka kohe kasvukohale maist-juulini, siis õitsevad järgmisel aastal. Seemned idanevad temperatuuril 10…13°C 2…3 nädalat, seemikud harvendatakse (või istutatakse kasvukohale) vahedega 25…30 cm. Õitseb alates juuni keskpaigast augustini. Õied sisaldavad püretriini, mistõttu kasutatakse taimeosi ka taimekahjurite hävitamiseks (biotõrje) ja kuivatatud õisikuid riidekoide peletamiseks. Tuntumaid sorte, mis erinevad peamiselt vaid õievärvuselt: ’James Kelway’ – tumekarmiinroosade õitega; ’Snow Cloud’ – valgete õitega; ’Brenda’ – kirsipunaste õitega.

Lõhnav neitsikummel (T. parthenicum, syn. Pyrethrum parthenicum) on aiailutaim, mida võib kohata metsistunud taimena. Tihti kasvatatakse teda üheaastase taimena, sest saavutab ettekasvatamisel täisilu juba esimesel aastal ja külmadel talvedel võib kannatada külmakahjustuste käes. Taime kõrgus 15…50 cm ja puhma läbimõõt kuni 30 cm, valgete keelõite ja kollaste putkõitega õisikute läbimõõt on kuni 2,5 cm. Sortidest huvitavaimad on: ’Aureum’ – kollaste lehtedega ja liigiomaste õitega; ’Ball`s Double White’ – valgete täidisõitega; ’Butterball’ – kollaste täidisõitega

« Tagasi