Liigikirjeldused

Maran

Maran (Potentilla)

500 liigilises roosõieliste (Rosaceae) sugukoda kuuluvas perekonnas leidub palju iluaedadesse sobivaid liike. Maranaid on nii ühe- kui mitmeaastasi rohttaimi või poolpõõsaid. Looduslikult kasvavad peamiselt põhjapoolkera paraskliimaga aladel. Eestis kasvab looduslikult üle kümne marana liigi. Ladina keeles potentia tähendab võimsust, tugevust. Maranad on tugeva ravitoimega. Heaks edenemiseks vajab maran päikeselist kuni poolvarjulist kasvukohta. Pinnas peaks olema vett hästi läbilaskev toitainetevaene kuni keskmise toitainetesisaldusega ja kuivemapoolne. Paljundatakse jagamisega maikuus või seemnetega, mis külvatakse märtsis aprillis katmikalale. Idanevad 3…4 nädalat. Seemikud hakkavad õitsema 2…3. aastal. Sortide õitsemise aeg on enamasti juulis augustis. Õied ei lõhna. Maran sobib kasvatamiseks kiviktaimlas, kuivmüüri vuukides, püsilille peenras, samuti haljasaladel üksikult või grupiti. Eesti oludes talvekindel aiailutaim, ei talu liigniiskust.

Tedremaran (P. erecta) on huvitav taim. Ta võib ühtviisi hästi kasvada, õitseda ja paljuneda nii happelistes turbasoodes kui neutraalsetel huumusrikastel muldadel ja ka aluselistel loopealsete muldadel. Nagu juba nimetatud kasvukohtadest selgub, ei ole tal sooja ega külma ka niiskusest. Tõepoolest leidub teda väga niiskel pinnasel ja ka päris kuivadel nõmmedel. Kõige rohkem kohtab tedremaranat aga ikka keskmiste tingimustega valgusküllases metsa- ja võsaservas või niidul. Liik on looduses mittemidagiütleva välimusega, hõredavarreline, 15…50 cm kõrgune. Aias moodustab see ruttu rohkeltharunenud lopsaka lehestikuga ümara mätta, mis ilus kogu suve. Erkkollased õied säravad kui tähed tumerohelise lehestiku taustal. Sobib nii kiviktaimlasse, püsikupeenra esiserva, veekogu kaldale kui ka mägi- või turbaaeda. Taime on kasutatud ka ravimtaimena, eriti selle juurt pohmellirohuna.

Hanijalg (P. anserina) samuti Eestis looduslik taim, mida näeb aedades, teeservades ja randades, kallastel. Varred on lamavad, maadligi, 5…15 cm kõrgused. On üks parim pinnakatja, kasvades ühtviisi hästi nii kuivas kui niiskes, valges ja varjus, nii soojas kui külmas ning igal mullal. Tänu sellistele võimetele on ta ka peaaegu kogu maailmas levinud. Ta kaunistab maapinda oma helekollaste suurte õitega ja ei pane pahaks isegi seda, kui tema peal tallutakse. Dekoratiivsed paaritusulgjad lehed on rohelised või hõbehallid, õied on üksikult lehekaenaldes. Väga väikeste taimede kõrvale istutatuna võib naabrid lämmatada, sest levib tugevalt.

Hõbemaran (P. argentea) on lausa imeline ellujääja. Kasvab kuivadel kaljudel, kaljuniitudel ja teepervedel 10…40 cm kõrguseks olles levinud peaaegu kogu Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Kui teised taimed on ammu kuivusse surnud, on hõbemaran ikka veel täiesti roheline. Lehed on tavaliselt viietised, alt hõbekarvased. Sobib kõige kuivematele ja vähese mullaga kohtadele, kuivadele niitudele, mägiaeda. Sobivad naabertaimed on kuivaga leppivad looduslikud taimed, nagu mailased, käbihein, metsmaasikas ja India ebamaasikas, kellukad, ilukõrrelised.

Kuldmarana (P. aurea) kasvab looduslikult Kesk- ja Lõuna-Euroopa mäestikes. Ta on 10…15 cm kõrgune, kiviktaimlasse sobiv liik. Puhmasja kasvukujuga vähenõudlik taim, sobib hästi ka pinnakatteks maakodu või loodusaeda. Lehed on viietised, pealt tumerohelised, alt hõbekarvased. Üpris suured õied on erkkollased veidi tumedama silmaga.

Püstmaran (P. recta) kasvab meil kohati põldudel ja kuivadel niitudel heinaseemnetega saabunud tulnukana. Sel on püstised tugevad varred, mille tipus helekollased õied. Kogu taim on karvane. Lehed on 5…7 sõrmised, juurmised lehed kolmetised. Sobib kuivale niidule ja ka püsikurühma.

Veripunane maran (P. atrosanguinea) on tuntuim suurekasvuline püsikupeenrasse sobiv maran. Pärineb Himaalajast. Tõusvatel 60…70 cm pikkustel vartel on kolmesõrmsed hatused lehed. Õied oranzid või tumepunased. Väga ilus on taim püsikupeenral salveide, mailaste, nelkide ja ilukõrreliste kõrval. Sortidest on levinuimad: ’Gibson’s Scarlet’ – 50 cm kõrgune roheliste lehtede ja vaarikapunaste suurte, kuni 2,5 cm läbimõõduga õitega; ’Splendens’ – tumepunaste õitega.

Nepaali maran (P. nepalensis) on pärit Himaalajast. Tema juurmised lehed on viietised, varrelehed kolmetised süstjad ja hatused. Varred on punakad 30...60 cm kõrgused. On üks levinumaid maranaid aedades. Sobib hästi püsikupeenrasse. On populaarseid sorte: ’Miss Wilmott’ – kirsipunaste õitega, saab paljundada seemnetest; 'Ron McBeath' – karmiinroosade õitega; ’Roxana’ – õied punaoranzid tumedama keskosaga, õitsemise lõpul heledamad.

Maasikmaran (P. fragiformis syn. P. megalantha) on 20...30 cm kõrguseks kasvav puhmas idamaadest, kus levib Kesk-Aasiast Ida-Aasiani ja isegi Alaskani välja. Ilusad suured erkrohelised lehed on kolmetised, leheserv suurehambuline, alt karvane. Õied kuldkollased suured, 3 cm läbimõõduga. Sobib eelkõige kiviktaimlataimeks, ka pinnakatteks maakodu või loodusaeda.

Kaljumaran (P. rupestris) on püstise kasvuga karvane maranaliik, millel on valged õied. Juurmised lehed on paaritusulgjad 2...3 lehekesepaariga, varrelehed on kolmetised. Kasvupaiga suhtes eriti vähenõudlik, kasvab kuivadel ja liivastel kohtadel, kus võib kaljumaranal lasta isekülvi teel levida. Looduslikult kasvab Lõuna-Rootsist Lõuna-Euroopani. Eestis looduslikult pole.

Aprikoosmaran (P. x  tonguei) on hübriid P. anglica ja P. nepalensis või P. nevadensis vahel. See on madal 15...25 cm kõrgune, laiuv mittejuurduvate vartega püsik. Kolmetised kuni viietised liitlehed on kitsasovaalsed ja jämehambulised. Õied aprikoosikarva karmiinpunase silmaga.

Kolmehambaline maran (P. tridentata) on igihaljas 15 cm kõrgune puhmas. Sel on läikivad tumerohelised kolmetised lehed ja väiksed valged õied. Suurepärane pinnakatja ja kiviktaimlalill päikselisele ja ka poolvarjulisele kohale. Tuntuim sort on ’Nuuk’.

Põõsasmaran (P. fruticosa) kasvab tiheda püstise heitlehise põõsana Põhja- ja Loode-Eesti loopealsetel, kohati lausaliselt. Koguareaal on ulatuslik, kasvades Põhja-Ameerikas, Ida-Aasias ja Euroopas, puududes Venemaa Euroopa-osas. Ta on madal, suvehaljas põõsas. Kasvab keskmiselt 1 m kõrguseks, kuid võib vahel küündida kuni 1,5 m. Noored võrsed siidkarvased, vanemad paljad, pruunid. Lehed paaritusulgjad 5 lehekesega, hallikasrohelised. Lehekesed süstjad, 1...3 cm pikad, 1 cm laiad, mõlemalt poolt siidkarvased. Õied viietised, valged kuni kollased, üksikult või väheõielistes kännastes. Õitseb pikalt juunist septembrini. Seemned väikesed, pruunid. Valgusküllast kasvukohta ja lubjarikast mulda armastav liik. Kasutatakse sageli haljastuses pinnakattetaimena ja grupiti, kuid on vägagi vaadeldav soolotaimena. Eelistab heaks kasvamiseks vett hästi läbilaskva pinnasega kuivapoolset lubjaka mullaga paika. Talub hästi põuda ega vaja kasvuaegset erilist hooldamist. Lõikamisega ei tasu ka kiirustada, pigem piirduda kuivanud okste väljalõikamisega ja võra kevadise nö harjamisega, et eemaldada eelmise aasta seemnised. Aretatud on väga rikkalikult sorte: 'Abbotswood' – valged õied, tihe põõsas, hekkideks; 'Beesii' – kuni 0,5 m ,hõbedased lehed ja erekollased õied; 'Daydawn' – kuni 1 m, oranzid õied, rohelised lehed; ’Elizabeth’ – 0,8...1 m, helekollased õied, hallikasrohelised lehed; 'Farreri' – normaalse kasvuga, kuldkollased õied; 'Fridhem' – püstine tugevakasvuline põõsas, 'Goldfinger'– alla 1 m , kuldkollased õied; 'Goldstar'– madalam 0,6...0,8 m kõrgune põõsas, õied eriti suured ja leekivkollased; 'Hachmann's Gigant' – suured helekollased õied; 'Kobold' - kuldkollaste õitega, väga ilusa ümara kompaktse võraga, kõrgus 0,6...0,8 m; ’Lovely Pink’ – roosade õitega, 0,6...0,8 m kõrge; 'Longacre Variety' – madal, tihe, väävel-kollased õied; ’Orangeade’ – oranzikaspunased õied, mis päikese käes pleekuvad heledamaks, laiümar, madal 0,6 m kõrgune; 'Pink Queen' – madal, 0,7 m, puhkedes roosade, hiljem kreemikate õitega; 'Primrose Beauty' – helekollased vägagi väikseid kibuvitsaõisi meenutavad õied, keskmise kõrgusega; 'Red Ace' – 1...1,3 m kõrge, puhkedes erepunaste, pärastpoole oranzide õitega; 'Sandved' – kõrge põõsas, valged õied; 'Sunset' – oranzid õied; 'Tangerine' – laiuv, kõrge kollakas-oranzikate kuni pronksjate õitega põõsas; 'Tilford Cream' – madalam, ümar põõsas, kreemid õied suurte kollaste tolmukatega; 'Goldteppich'; 'Jackman'; 'Klondike'; 'Princess' – keskmise kõrgusega, õied punakasoranzid, hiljem oranzkollased.

« Tagasi